Teadlased on kindlaks teinud patsiendil tuttavate inimeste nägusid ära tundmast takistava tervisliku seisundi geneetilise tausta. Uurijate kinnitusel võib selline igapäevaseid tegemisi raskendav puudus esineda ühel inimesel viiekümnest, kirjutab New Scientist.
Prosopagnoosi ehk näopimeduse käes kannatavad inimesed on raskustes nägude äratundmisega ja võivad koguni hea sõbraga kohtudes teda võhivõõraks pidada.
Tavaliselt seostatakse antud seisundit ajukahjustusega, ent teadlased on pidanud tõenäoliseks, et see võib olla ka päritav.
Nüüd on samuti näopimeduse käes kannatava Thomas Grüteri juhitav Münsteri Inimgeneetika Instituudi uurijaterühm tõestanud, et seisundil on olemas geneetiline põhjus.
Teadlased leidsid seitset näopimeduse diagnoosiga patsienti uurides, et nende perekondades on sama tervisehäda ühtekokku 38 inimesel.
Perekondade sugupuid analüüsides selgus, et ilmselt kandub näopimedus edasi ühe vigase geenikoopia kaudu.
Näopimeduse põdejad tundsid katsete käigus fotodelt keskmiselt ära vaid üheksa avaliku elu tegelast kahekümnest. Tervetel inimestel õnnestus nimi ja pilt kokku viia umbes neljateistkümnel korral.
Prosopagnootikud ei suutnud piltidelt ära tunda ka umbes 30 protsenti oma sugulastest.
Carnegie Melloni ülikooli psühholoog Marlene Behrmann kinnitab, et uuring kujutab enesest suurt edusammu.
Ta lisas, et nüüd tuleb näopimedust põhjustav geen kindlaks teha ja välja selgitada, kuidas see aju mõjutab. See võimaldaks antud seisundiga lapsi juba varajases nooruses kindlaks teha ja vähendaks neile pandavaid valediagnoose.
Grüteri arvates võib näopimedus olla palju laiemalt levinud kui üldiselt arvatakse.
Möödunud aastal 576 bioloogiatudengi peal läbi viidud küsitluse käigus avastas ta prosopagnoosi sümptomeid kahel protsendil katses osalenutest.