Tartu Uspenski ja Puhja kirik saavad riigi toel uue põranda

Martin Pau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhja luteri koguduse diakon Tiit Kuusemaa näitab piilari peal, kui kõrgel oli vammi roaks läinud puupõrand.
Puhja luteri koguduse diakon Tiit Kuusemaa näitab piilari peal, kui kõrgel oli vammi roaks läinud puupõrand. Foto: Ove Maidla

Firma Wunibald Ehitus lõpetab paari nädalaga Puhja luteri kirikus uue kivipõranda paneku ning on samal ajal käsile võtnud Uspenski õigeusukiriku määndunud põranda ülesvõtmise.

Mõlema pühakoja puupõranda hävitas kurikuulus seen majavamm, mis on saanud osaliselt jagu ka näiteks Võnnu kiriku põrandast.

Puhja koguduse diakon Tiit Kuusemaa usub, et kogudusel õnnestub esimesel nelipühal, 15. mail kirikus jumalateenistust pidada. Uspenski kogudus loodab Tartu Magasini tänava kirikusse naasta hiljemalt jõuludeks.

«Seni peame teenistusi pidama kirikumaja saalis,» tõdes Uspenski koguduse vanem Liidia Madison. «Kitsavõitu on, aga küllap me mahume.»

Tartus jäi kive üle

Kaks aastat tagasi hakkas Puhja kogudus koos vallavalitsusega tõsiselt pead murdma, kuidas saada kokku miljon krooni, mis rehkendati kuluvat põrandakivide soetuseks ja paikapanekuks.

Uue puupõranda peale ehitusekspertide soovitusel ei mõeldud: kirikusse jäänud seeneeosed võinuks nakatada ka selle, kuna põrand jääb ümbritsevast maapinnast madalamale, kippudes niiskuma.

Kõigest mõne kuuga sai rahakogumiseks loodud sihtasutus küll annetustest kokku 58 000 krooni ja tänaseks on summa paisunud juba üle 110 000 krooni, kuid unistatud summast on see siiski vaid pisut enam kui kümnendik.

Ootamatu abi tuli sihtasutuselt Tartu Jaani Kirik. Puhja omast ligi kolm korda suuremas Jaani kirikus jäi põrandapanekust järele üle 5000 ruudukujulise lapiku põrandakivi, mis toodetud Lüneburgi firmas Backsteinwerk Rettner.

«Mõte kive meile pakkuda tekkis muinsuskaitse ja Wunibald Ehituse asjameeste peades,» rääkis diakon Tiit Kuusemaa. «Meie poolt vaadatuna oli see nii, et magajale kassile jooksis hiir suhu.»

Kuusemaa nentis, et ajaloolisel söepõlemismeetodil valminud jääkkivid pole küll kõige kvaliteetsemad, ent rahuldavad Puhja kogudust täielikult.

«Need on nn teise valiku kivid, mis on mikropragudega ja veidi kumerad, aga praktilisest küljest ei anna see üldse tunda ega torka silma,» kinnitas Kuusemaa. «Praakkivideks neid küll nimetada ei saa.»

Puhja kiriku puupõrand, ehitatud kahe maailmasõja vahel, oli uuest kivipõrandast umbes pool meetrit kõrgemal. Tiit Kuusemaa sõnul tähendab see, et kirik tundub endisest palju avaram.

Põrandatööd ja pinkide remont lähevad kokku maksma üle 400 000 krooni. Sellest 240 000 krooni katab riiklik programm «Pühakodade säilitamine ja areng», ülejäänu Puhja kiriku sihtasutus.

Uspenski palju kallim

Järgmise suurema tööna seisab Puhja kogudusel ees kiriku katusevahetus, sest kaheksakümnendate aastate keskel paigaldatud Leedu kividest katus jookseb läbi nagu sõel.

Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tartu Uspenski kiriku põrand neelab riiklikust pühakodade programmist neli korda rohkem: 1,6 miljonit krooni.

Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna peaekspert Kaire Tooming selgitas seda suurema töömahuga.

Lisaks seenetanud põrandalaudadele ja laagidele veab Wunibald Ehitus õigeusukirikust välja umbes 70 sentimeetrit pinnast.

Asemele tuleb ligikaudu 35 sentimeetrit kuiva, antiseptikuga töödeldud liiva. Uue kuusepõranda alla jääb ka vaksa jagu tuulutusruumi, varem lebasid laagid otse mullal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles