Eesti saatus MM-tsüklis sõltub lahingust Lätiga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti blokk kerkis Tallinna turniiril nagu müür ja pidas hästi. Pildil (vasakult) kapten Argo Meresaar, Janis Sirelpuu ja Eerik Jago.
Eesti blokk kerkis Tallinna turniiril nagu müür ja pidas hästi. Pildil (vasakult) kapten Argo Meresaar, Janis Sirelpuu ja Eerik Jago. Foto: Liis Treimann

Hea start võib osutuda määravaks. Eesti võrkpallimeeskonna pääs maailmameistrivõistluste kolmandasse ringi sõltub üliolulisel määral sellest, kuidas lõpeb homne avakohtumine Läti koondisega.

Nelja meeskonna turniirilt saab edasi kaks tugevamat, ilmne soosik on Portugal, MM-2002 kaheksas meeskond. Austria on Lätiga ligikaudu samal tasemel.

Portugali sadamalinna Porto läheduses paikneva Vila do Conde spordihoones peetav Eesti – Läti kohtumine algab kohaliku aja järgi kell seitse õhtul (korraldajad muutsid viimasel hetkel ajakava). Kuna Eesti aeg on kaks tundi «kiirem», saavad huvilised kodus tulemuse teada Eesti Raadiost umbes tund enne südaööd.

Läti esindus on Eesti meeskonnast parem olnud aastakümneid. Riia Radiotehnikis oli veel kaheksakümnendatel üks Euroopa tugevamaid klubimeeskondi, Läti koondist kartsid rahvaste spartakiaadidel Vene NFSV, Ukraina ja teised tugevamad.

Mujalt kutsutud mängijatega tugevdatud Läti meeskond suutis aeg-ajalt neid kõiki edestada, kuid välismaale lõunanaabreid oma meeskonnaga mõistagi tollal ei lastud. Eestlased olid lätlastest enamasti kaugel maas.

Veel mõni aasta tagasi mängis Läti meeskond silmapaistvalt Ateena olümpiavalikturniiridel, jõudes kolmandasse ringi, mis oli väga kõnekas saavutus. Parajasti noorenduskuuri läbi tegev Eesti meeskond oli lihtsalt perspektiivikas.

Peitusemäng naabriga

Paar viimast aastat kõnelevad meile kasulikest muutustest. Läti nimekad veteranid on kas loobunud või ei huvitu enam koondisest, eestlased tasapisi kerkivad. Kui võtta aluseks kaks viimast kohtumist ametlikel turniiridel, võiksime end isegi tugevamaks pidada.

EMi valikstaadiumis võitsime Lätit tunamullu Riias 3:1, sama tulemusega olime paremad mullu Tallinnas, Spring Cupi

5.-6. koha mängus.

Tänavusele Spring Cupile Brnosse Läti meeskond läks, Eesti mitte. Läti koondise peatreener Valts Mihelsons proovis eestlasi ära rääkida kas või ühe-kahe kontrollmängu pidamiseks. Eesti koondise peatreener Avo Keel keeldus. Mihelsons tahtis luurama tulla Eesti – Soome sõpruskohtumisi – jälle ei läinud õnneks, kuna viimasel hetkel hüppasid alt ära soomlased.

Nii tulebki naabritel homme Atlandi ookeani ääres mälestustele üles ehitatud taktika najal võitu üritada. Siiski, ühe ja loodetavasti mitte teisejärgulise erinevusega. Avo Keele abilise Andrei Ojametsa vastuluurekäik Brnosse peaks andma meile mõningase eelise, kuna filmilindile salvestati mängud nii lätlaste kui austerlaste osavõtul.

Tundmatu Austria

Laupäeval kohtub Eesti meeskond Vila do Condes väljakuperemeestega. Portugallased eestlasi ei alahinda, mida muud peaks arvama nende kaameramehe kolme nädala tagusest töövisiidist Tallinna, kus Eesti meeskond MMi esimesel valikturniiril Iisraeli, Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviinaga pealtnäha kassi ja hiirt mängis.

Tegelikult oli häirivaid nõrkusehetki ka Eesti meeskonnal. Said ju meiegi mehed kokku üle hulga aja, aga hädad vaigistati, kõik lõppes kodus hästi. Võõrsil on kindlasti raskem. Vaim peab olema valmis ka «teistsuguseks» kohtunikutegevuseks.

Portugalis on viimane vastane Austria. Meeskond, kellest tõepoolest peaaegu midagi teada pole. Peale selle, et austerlased Spring Cupil teise koosseisuga mänginud Tšehhit ja Kreekat võitsid, kuid turniiri ikkagi viimase, s.o kaheksanda kohaga lõpetasid.

Andrei Ojametsa luureandmed ütlevad, et austerlased üritavad tänapäevaselt kiirelt ja jõuliselt mängida, midagi neil õnnestub, midagi mitte. See on vaid pealispindne, ajakirjanikele mõeldud jutt. Rohkem annavad meie treeneritele ja mängijatele arutlusainet numbrid, graafikud, diagrammid jms, mis vastaste käitumisviisi äraaimamist peavad soodustama. Austerlased võitsid Spring Cupil kaks esimest vastast, kaotasid seejärel aga kolm mängu järjest ja numbriliselt üha hääbuva vastupanuga. Portugalis on Eesti meeskond Austria kolmas vastane.

Ka eelmise valikturniiri eel kodus ei teadnud Keel ja Ojamets vastastest suurt midagi. Aga meeskond võitis kindlalt isegi neid, kellega enam-vähem võrdsed ollakse. Kui Portugalis kahe parema hulka pääseda õnnestuks, peaksime järeldama, et meil on head mängijad ja kiirelt mõtlevad treenerid. Ambitsioonikus on kasvanud, kolmas või neljas koht ei rahuldaks isegi siis, kui mängupilt häid sõnu teeniks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles