Sooja Golfi hoovuse kadumine tooks Eestisse igikeltsa

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees.ee

Globaalse soojenemisega kaasnev Golfi hoovuse aeglustumine ähvardab Eestit kuuma asemel hoopis igikeltsa ja sammalt nosivate põhjapõtradega.

Golfi hoovuse vähenemine on ilmselt põhjustatud kliima globaalsest soojenemisest tekitatud suuremast sadevete hulgast ning liustike ja jäämägede sulaveest, mis muudavad vee magedamaks ja nõrgendavad hoovuse «mootori» tööd.

«Põhiline on ikka sademete hulga kasv,» kinnitas Eesti Mereakadeemia teadusprorektor ja meteoroloogiaprofessor Sirje Keevallik.

Soojast Golfi hoovusest saavad enim kasu Inglismaa, Iirimaa ja Norra, ent soojemaid temperatuure toob see kogu Põhja-Euroopale ja ka Eestile.

Keevalliku sõnul tõstab Golfi hoovus ennekõike talviseid õhutemperatuure ja kui hoovus peaks peatuma, oleks Eestis märgatavalt madalam talvine temperatuur.

Kaduvad õunapuud

«Eestis oleks siis igikelts nii nagu Kanadas ja siin kasvaksid õunapuude asemel kadakad ja madalad puud,» arutles Keevallik, lisades, et Eestisse rändab sel juhul ka tundrate loomastik ning põhjapõtru vajavad jõuluvanad ei pea enam Soome reisima. Ta hindas, et kaugemas tulevikus saab ehk talvel Eestist autoga üle jää Rootsi sõita.

Hiljuti avastas Cambridge’i ülikooli teadlane Peter Wadhams esimesi märke Golfi hoovuse aeglustumisest.

Ta leidis, et Grööni mere külma hoovuse jõud on langenud alla 25 protsendi selle kunagisest tugevusest.

«Alles hiljuti leidsime merest tohutuid «korstnaid», kus soolase ja raske vee sambad 3000 meetri sügavusele merepõhja langesid. Nüüd on need pea kadunud,» märkis Wadhams. Teadlase kinnitusel tähendab see, et Põhja-Euroopat ootavad ees senisest külmemad ilmad.

USA kosmoseagentuuri

NASA teadlased on satelliitfotosid uurides samuti leidnud, et Põhja-Atlandi piirkonnas toimuv sooja ja külma vee vaheldumine on viimasel ajal märgatavalt aeglustunud.

NASA Goddardi kosmoselendude keskuse uurija usuvad, et see aeglustumine annab märku piirkonna kliima dramaatilisest muutumisest.

Atlandi ookeani põhjapiirkonnas kõrgemaid temperatuure põhjustav Golfi hoovus saab alguse Sargasso mere rannikult, kus kirdest puhuvad passaadid ehk troopikamerede püsivad tuuled sooje veemasse ranniku äärde kokku kuhjavad.

«Mootor» külm vesi

Mööda ookeanipinda liikuvad suured sooja vee kogused jõuavad Atlandi ookeani põhjapiirkonda ning kui vesi seal jäätub, jääb selles leiduv sool merevette ning muudab selle ümbritsevast veest raskemaks.

Hoovuse peamiseks «mootoriks» ongi soolase ja seega ka raskema külma vee põhjavajumine, mis vabastab koha lõunast saabuvatele uutele soojema vee kogustele. Põhja liikunud veemassid võtavad aga omakorda taas suuna lõuna poole.

Golfi hoovuse suuna määramisel mängib oma rolli ka maakera pöörlemine, mis suunab selle põhjapoolkeral paremale. Maa pöörlemise mõjuta liiguks hoovus hoopis lõuna- ja põhjapooluste vahel, sest ka troopikapiirkonna passaadid puhuksid sel juhul põhjast lõunasse.

Golfi hoovuse võimalik peatumine ei toimu siiski üleöö, mistõttu järsku Eesti talvede külmenemist ei ole põhjust karta.

«Ma arvan, et meie silmad seda ei näe,» kinnitas Keevallik hoovuse peatumise päevakajalisust hinnates, kuid lisas, et tasahilju võivad temperatuurid langema hakata küll.

Tagasi üles