Uued tipplauljad tulevad Mare Väljataga klassist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirglik päkapikukoguja Mare Väljataga ütleb sõpradele vihjeks, et ka tänasel sünnipäeval võib teda mõne päkapikuga rõõmustada.
Kirglik päkapikukoguja Mare Väljataga ütleb sõpradele vihjeks, et ka tänasel sünnipäeval võib teda mõne päkapikuga rõõmustada. Foto: Peeter Langovits

Laulja ja lauluõpetaja Mare Väljataga esineb ise ning lihvib samal ajal uusi talente kolmes koolis korraga. Särtsakat ja nõudlikku pedagoogi jumaldavad õpilased nii Otsa-koolis, muusikaakadeemias kui Viljandi kultuurikolledžis.

Kas Eestis on palju andekaid noori lauljaid?

Tohutult. Olen end kursis hoidnud erinevate laste lauluvõistlustega ning päris palju kuulunud žüriidesse. See on lausa uskumatu, kui palju on Eestis häid noori lauljaid.

On kujunemas ka omad koolkonnad – vaatad juhendaja nime ning juba tead, et kuuled kvaliteetset laulu, õpilase intonatsioon ja diktsioon on paigas ning väljendusoskus olemas. Viljandis näiteks on väga hea muusikaõpetaja, Raplas, Kehras jne jne.

Kas laulmist on võimalik õppida? On inimesest, kellele karu on kõrva peale astunud, võimalik teha laulja või vähemalt viisipidaja?

On ikka võimalik, iseasi, kas on mõtet, kui ümberringi on palju andekaid inimesi, kellel kõik tuleb iseenesest. Karud teevad ka tsirkuses trikke, mida nad ilma treenimata ei teeks. Samamoodi on võimalik ka lauljaks treenida.

Mis teeb lauljast hea laulja?

On palju selliseid lauljaid, kellele nagu polegi midagi ette heita. Laulab puhtalt, sõnadest saab ka aru. Aga ta ei lähe sulle korda, laul on hingetu. Laul peab endale midagi tähendama ning südamest tulema, siis jõuab ta ka kuulajateni. See on kõige olulisem.

Teil endal on laulmine juba palju aastaid olnud tagaplaanil?

Aga ma laulan ju kogu aeg. Inimesed vahel imestavad, et oh, sa ka elad veel, sinust pole ammu kuulnud. Aga ma olen kogu aeg laulnud. Juulis tegin kaasa Uno Loobi juubelikontserdil, Eesti Kontserdi sarjas oli Lembit Saarsalu ja Olev Ehalaga esinemisi, augusti algul oli näiteks üks väike kasiinoprogramm.

Õpilastega olen esinenud, viimasel ajal ka oma tütrega. Tütar on muuseas ilma igasuguse lauljakoolituseta. Ei ole nii, et ainult Otsa-koolis saab lauljaks.

Hea laulja võib olla ka ilma igasuguse laulukoolituseta?

Võib. Selliseid ju on – Tõnis Mägi, Hedvig Hanson näiteks.

Ilma erikoolituseta lauljatel on selge isikupära olemas. Kas koolitus kipub isikupära kaotama?

See oleneb, kui tugev isiksus on. Õpetamine ei käi nii, et «tee nii nagu mina ja siis on kõik õige». Me just püüame rohkem eripärale rõhuda. Me ei võta vastu sellist keskmist, kellel on hea hääl ja hea väljanägemine, vaid otsime just inimest, kellel on juures see nn rosin, mida kellelgi teisel olemas ei ole. Püüame rõhutada just tema erisust. Ei, koolitus ei peaks isikupära kaotama, vaid vastupidi, seda juurde andma.

Mainisite välimust. Kas ka see on laulja puhul oluline?

Ma ei ole seda küll kunagi nii vaadanud, aga tean, et ühes vastuvõtukomisjonis küll rõhuti sellele, et peame vastu võtma inimese, kellest saab kasvatada artisti, mitte lihtsalt hea laulja. Aga artisti juurde kuulub ka hea välimus...

No vastu võtmata pole meil küll keegi välimuse pärast jäänud. On ju olemas väljend, et «laulab end ilusaks», eks ole.

Ütlesite, et rõhutate isikupära. Samas räägitakse vahel teie õpilaste kohta, et nad kõik on teie nägu. On selline jutt õigustatud?

Kunagi aastaid tagasi ütles ka Reet Linna, et mu käe alt tulevad väikesed mareväljatagad. Tookord tundsin end pisut solvununa ja hakkasin mõtlema, kas väide on õigustatud.

Võtsin mõttes läbi kõik oma õpilased ja jõudsin järeldusele, et nende paljude-paljude õpilaste hulgas oli üks tüdruk, kelle kohta võisin öelda, et ta on minu sarnane.

Ma ei tea, miks selline arvamus. No võtame või Kirile Loo, kes läks rahvamuusika liini pidi – no mitte midagi ei ole minust.

Või Kate – on küll madala häälega, kuid kas saab öelda, et ta on minu moodi? No ei saa ju. Või Helin-Mari Arder... Aga eks õpetaja mingil määral siiski mõjutab.

Kas te peale laulmise ja õpetamise veel millegi toredaga tegelete?

Jaa, ma kogun päkapikke. Olen lausa kirglik päkapikukoguja, juba ligi 20 aastat. Mul on neid praegu üle kahesaja, suuri ja väikseid.

Päkapikk oleks teile seega ka sobiv sünnipäevakink?

Oojaa! Neid võib alati kinkida. Päkapikud rõõmustaksid mind metsikult.

Mare Väljataga

• 1971–1975 õppis Riikliku Filharmoonia estraadistuudios laulmist.

• 1979. aastal lõpetas kiitusega Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala.

• 1982. aastast G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli pop-jazzlaulu ja vokaalansambli õpetaja.

• 2002. õppeaastast EMA koolimuusika džässisuuna laulupedagoog.

• Töötanud koos erinevate kontsertkoosseisudega (A. Pilliroo sekstett, Tallinna džässkvartett jt), samuti varieteesolistina.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles