Rahvamuusika imbub aegamisi muusikaõpetusse. Seda poleks vaja üksnes noortel, vaid ka kõigil teistel. Mida arvab asjast Viljandi muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia haldusprorektor Tonio Tamra, asjaga praktiliselt kokku puutunu?
Pärimusmuusika õppurite lõikuspeoks
24. september 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks on üldse vaja muusikat?
Howard Gardneri järgi on inimese intelligentsuse üks kaheksast alajaotusest rütmilis-muusikaline sfäär. Võrdselt teiste võimetega.
Et areng oleks harmooniline, on vaja inimeses kõiki külgi arendada. Järelikult on muusikat vaja kõigile õpilastele, õpetajatele, lapsevanematele...
Kas riik üldse peaks noorte muusikahuvi rahastama?
Samadel põhjustel peaks, miks toetatakse näiteks emakeeleõpet või sporti...
Muusikaõpetus ehk hinge ja vaimu eest hoolitsemine muutub infoühiskonnas kindlasti olulisemaks kui ta praegu on.
Kas rahvamuusika lisab klassikalisele muusikaõppele midagi või pigem segab?
Igal juhul kiirendab erinevate muusikastiilide kasutamine õppeprotsessis eesmärkideni jõudmist. Ma ei pea silmas rahvamuusikast pärit teemade kasutamist, vaid eelkõige improvisatsiooni ja rahvamuusika taustsüsteeme.
Klassikaline muusika on stagnatsioon, rahvamuusika sektantlus?
See on provokatsioon! Pean sind kurvastama need on lihtsalt ühe MUUSIKA erinevad tahud. Kahjuks on need mõlemad jäänud vajalikuks vaid väga väikesele osale inimestest.
Rohkem tuleks kriitilist tähelepanu juhtida nähtusele, mis foonina meid iga päev ümbritseb. SEE on kahjuks saamas kogu muusika sünonüümiks.
Kas ERSO näiteks suudaks ühe labajalavalsi kuulmise järgi ära õppida?
Muidugi! Nii nagu suudaksid setu memmed mõne Bachi kantaadi noodi järgi ära õppida, õppimiseks kulutatud aeg oleks ilmselt sama.
Et klassikalise muusika heaks tunnetamiseks on vaja paljude taustsüsteemide tundmaõppimist, see on üsna arusaadav, aga täpselt sama lugu on rahvamuusikaga ei aita ainult meloodia ja rütmi analüüsi- ning imitatsioonioskusest, on vaja tajuda kogu pärimuskultuuri, helimaailma teiste sealsete kunstiliikide kontekstis: rahvuslik tekstiil, tants, pilliehitus jne.
Miks seda siis tehtud pole? Kas ei osata? Ei taibata? Ei kõlba?
Väga hea, et ERSO seda teinud pole, kuigi tean, et paljud rahvuslikud sümfooniaorkestrid mängivad rahvamuusikat väga stiilselt, ka peast. Orkestri kõla algab viiulist meie muusikaõppes on viiulimänguõpetus aga keskendunud teistele aspektidele. Pealegi, ERSO eesmärk ei ole sellise muusika mängimine.
Aga see, et meil veel õieti puuduvad riiklikult rahastatud rahvamuusikud, rääkimata vastavatest kollektiividest, on riigi muusikapoliitika küsimus (tuletagem meelde, kaua läks Hortus Musicusel aega kutselise kollektiivi staatuseni jõudmiseks).
Samuti võib küsida, miks ei olnud meil kuni viimase ajani võimalik muusikakoolides rahvamuusikat õppida? Õnneks on süsteemne üleriigiline õppekava valmis ja hakatakse ellu viima.
Suhe või suhtumine rahvamuusikasse Viljandi Noorteorkestris?
Austus! Proovime Jaanus Põlderi eestvedamisel mängida nii, nagu 21. sajandi alguses see on sobilik. Eks igal ajastul on olnud omad eesmärgid rahvamuusika käsitlemisel. Ikka on tahetud teda kuidagi «paremaks» teha.
Meie selles kavas on tantsumuusika, lähtume funktsionaalsusest. Kujutame ette, kuidas orkester oleks mänginud näiteks külasimmanil 19. sajandi lõpul.
Muidugi on mõned vigurid ka juures, aga eks neid tegid külapillimehed. Helivärvid on tänapäeval teised ja see on paratamatu.
Aga olemuse oleme säilitanud.
Kontsert
«Pärimusmuusika lõikuspidu»
Eesti pärimusmuusikute paremik
24. septembril Viljandis