Haritud spetsialist on parim maksumaksja

Kaire Uusen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praxise uuring näitas, et vähemalt mõne eriala puhul teenivad avalik-õigusliku ülikooli lõpetanud enam kui need, kes lõpetasid sama eriala erakoolis.
Praxise uuring näitas, et vähemalt mõne eriala puhul teenivad avalik-õigusliku ülikooli lõpetanud enam kui need, kes lõpetasid sama eriala erakoolis. Foto: Oliver Matkur

Eile tutvustas haridusministeerium uuringukeskuselt Praxis tellitud kahte tööhõiveuuringut, mis kinnitavad, et kõrgharidusega spetsialistid teenivad suuremat palka ja maksavad rohkem tulumaksu.

Haridusministeeriumi nõuniku Heli Aru sõnul näitasid uuringud, et mida kõrgem on haridus, seda kõrgemat tulumaksu makstakse.

«Samuti selgus, et kõrgkooli lõpetanud maksavad kõrgemat tulumaksu kui need, kes oma õpingud katkestasid,» rõhutas Aru.

Kui rakenduskõrgharidusega töötaja maksis pärast lõpetamist tulumaksu umbes 15 000 krooni aastas, siis magistrikraadi omandanul oli see summa samadel tingimustel ligi 28 000 krooni.

Pedagoogid jäävad kooli

Uuringu kohaselt on ka tulumaksjate osakaal lõpetanute seas märgatavalt suurem kui katkestanute seas.

Uuringust selgunud oluliseks tõigaks pidas Aru seda, et ehkki palju räägitakse õpetajakutsega noortest, kes ei taha kooli tööle minna, näitas Praxise hajuvuseanalüüs, et haridusvaldkonna lõpetanutest läheb enamik tööle haridussektorisse.

Ka suur osa tervishoiualase haridusega töötajaid leiab rakenduse tervishoiusektoris.

Teiste erialade lõpetajate osas ei ole toimunud sellist koondumist ühte sektorisse ning esindatud ametigruppide skaala on väga lai.

«Näiteks põllumajanduse ja sotsiaalteaduste valdkonna lõpetanud töötavad väga erinevates ametites,» nentis erinevate koolitusvaldkondade lõpetanute seisundi analüüsi tutvustanud Hanna Kanep.

Ülikool määrab palga

Praxise hariduspoliitika programmi direktori Tiina Annuse sõnul pidi uuring selgitama, kuidas on erinevate koolitusvaldkondade lõpetajatel tööturul läinud.

Haridusministeeriumi tellitud analüüs näitas ka, et sissetulekut võib eristada kõrgkooli omandi järgi.

Sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas kõrghariduse omandanutest teenisid enim need, kes said hariduse avalik-õiguslikust ülikoolist.

Sissetulekutelt järgnesid erakoolide lõpetajad ning kõige vähem teenisid riigikutseõppeasutustest kõrghariduse saanud töötajad.

«Uuringu põhjal võib öelda, et kõrgkool mõjutab tõepoolest palka,» ütles Annus. «Uuring tõi esile palju küsimusi, millele tuleb edaspidistes uuringutes vastused saada,» lisas ta.

Uuringu viis haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel läbi poliitikauuringute keskus Praxis.

Kõrghariduse omandanute ja õpingud katkestanute võrdlus töötasult laekunud tulumaksu põhjal tehti ajavahemiku 1999–2004 andmete põhjal.

Haridusministeeriumi andmetel läks uuring maksma ligi 100 000 krooni.

Tagasi üles