Tartu Ülikoolis (TÜ) ja Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) ei saa mõne eriala üliõpilased õppetoetust, sest ministeerium avastas kevadel, et on selleks aastaks liiga palju raha andnud ja vähendas raha.
Ametnike vahetus jättis tudengid toetuseta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleem tuleneb peamiselt ministrite ja haridusministeeriumi finantsametnike vahetusest ning minister Toivo Maimetsa valitsusajal tekkinud ideest koefitsienti 0,3-lt 0,5-le tõsta, mis tähendab, et kool saaks toetuseraha 50 protsendi ulatuses riigieelarvelistel kohtadel õppivate tudengite arvust.
Kuigi Maimetsa idee määrusena ei realiseerunud, eraldati riigieelarvest raha just sellise arvestusega. Ülikoolid hakkasid raha ka varmalt jagama, kevadel aga kärbiti 98,9 miljoni kroonist summat 12,6 miljoni võrra ja nüüd on paljudel teaduskondadel raha otsas.
Praegu toetust ei saa
Tartu Ülikooli bioloogia-geograafia teaduskonna teadus- ja arendusprodekaani Leho Ainsaare sõnul ei ole nad sellel semestril ühelegi tudengile põhitoetust andnud. Eelmisel semestril, kui raha oli, jagati seda aga rohkematelegi.
«Meil polnud põhjust 30 protsendi joont rangelt jälgida, sest semestrid on erinevad palju tudengeid kukub välja ja sügisel esimese kursuse omad ei saa,» teatas Ainsaar.
Prodekaani sõnul oleks neil ainuüksi selleks, et täita praegust määrust ja 30 protsendile tudengitest toetust jagada, vaja veel 400 000 krooni.
Samalaadne mure on ka TTÜs, kus mõne eriala üliõpilastest saab toetust 30 protsendi asemel vaid 15 protsenti. Ülikooli õppeprorektori Jakob Kübarsepa sõnul oleks neil selleks, et 30 protsendile tudengitele toetust maksta, vaja seitse miljonit lisakrooni.
Haridusministeeriumi hinnangul on oma süü ka ülikoolidel, kes hakkasid liiga heldelt toetusi jagama. «Nad peaks järgima toetuse jagamisel seadust,» selgitas ministeeriumi finantsekspert Ermo Kruuse.
TÜ finantsdirektor Taimo Saan ütles, et ministeerium teavitas koole liiga hilja sellest, et lisaks jagatud raha võetakse ära. Samuti jäi Saanile arusaamatuks, miks ei viidud koefitsienti, mis oli aluseks riigieelarve koostamisel, sisse määrusesse.
Ministeerium põhjendab segadust finantsanalüütiku vahetusega, kes ei jõudnud eelkäija tööd üle vaadata ja see polnud ka tema ülesanne.
«Kui ma 2004. aasta lõpus tööle tulin, oli eelarve juba tehtud ja ma ei jõudnud tõesti hakata kogu eelarvet ümber arvutama,» märkis Kruuse. Seda, et koolidele on raha jagatud 0,5-se koefitsiendi alusel, märkas ta enda sõnul märtsis. Siis olid aga toetused juba laiali jagatud.
Valmis piketeerima
Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse aktivistid olid eile juba valmis piketeerima minema, kuid otsustasid siiski oodata, mis ministeerium otsustab. «Meie soov on, et olukord laheneks kõigile võimalikult meelepäraselt,» sõnas Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse teabespetsialist Mailin Aasmäe.
Eile allkirjastas haridusminister Mailis Reps määruse, mille alusel tõstetakse koefitsienti 0,3-lt 0,35-le ja ülikoolidele antakse 13,1 miljonit krooni juurde. Ülikoolide sõnul leevendab see raha olukorda vaid pisut.