Agaramad on konventsiooni väljatöötamisel ja ette valmistamisel Kanada ja Prantsusmaa, kus kehtivad kvoodid, mis loovad rohkem ruumi omamaisele kultuurile. Töö kokkuleppega on väldanud seitse aastat.
Helsingin Sanomat tsiteerib Soome haridusministeeriumi erispetsialisti Kimmo Aulake sõnu, et «tegemist on esimese tõelise rahvusvahelise kultuurikokkuleppega».
Eesmärk on globaliseeruvas maailmas kaitsta väikesi kultuure, keeli ja pärimusi. Ja igal riigil on õigus oma kultuuripoliitikale, mis kaitseb ja edendab kultuurilist mitmekesisust.
Doris Kareva viibib Eesti UNESCO-esindajana sel nädalal kultuurileppega seotud kogunemisel Pariisis.
«Tundub, et see on Eesti jaoks üks olulisemaid rahvusvahelisi kokkuleppeid üldse, mis viimastel aastatel sõlmitud,» ütles Kareva Postimehele. «Lepe ei ole sõnakõlks, see on sellega ühinenud riikidele siduv. Kultuurilise mitmekesisuse ja omakultuuri kaitsmise teema on tähtis mitte ainult Eestile, vaid paljudele väikestele riikidele.»
Esmaspäeval hääletasid Pariisis 151 riigi esindajad kultuurilise mitmekesisuse konventsiooni esitamise poolt. Vastu olid vaid Ameerika Ühendriigid ja Iisrael, Austraalia ja Kiribati jäid erapooletuks. Ameeriklased on UNESCO töös taas osalenud juba kaks aastat pärast seda, kui president Reagan suurriigi sealt tagasi tõmbas, süüdistades organisatsiooni Ühendriikide vastu tegutsemises.
USA suursaadik UNESCO juures, Louise Oliver on pressile väljendanud pettumust, nimetades lepet protektsionistlikuks ja vigaseks ning ideede vaba liikumise takistajaks. Ameerika välisministeerium on leppe vastu korraldanud suisa pisikese diplomaatilise kampaania.
Prantsuse kultuuriministri Renaud Donnedieu de Vabres sõnul on leppe tekst aga selge tunnustus, et kultuuritooted, nagu film, teleprogrammid ja muusika ei ole «nagu iga muu kaup», vaid neid tuleb üleilmsetel kaubandusläbirääkimistel käsitleda eraldi.