T, 6.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Teadlased pole veel leidnud seost vanemahüvitisel ja sündidel

Kaire Uusen
Teadlased pole veel leidnud seost vanemahüvitisel ja sündidel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Postimees.ee

Ehkki haritud naised sünnitavad statistika järgi üha enam, pole Praxise teadlaste hinnangul lühikese perioodi tõttu veel võimalik öelda, kui suur mõju on sündide kasvule just vanemahüvitisel.

Et vanemahüvitist on makstud Eestis alles kaks aastat, siis ei selgunud äsjavalminud poliitikauuringute keskuse Praxis uuringust, millist mõju on see sündimusele avaldanud.

Praxise analüütik Andres Võrk ütles eile uuringut tutvustades, et sündimuse suurenemise trend sai tegeliku alguse juba 1999. aastal ehk palju aega enne vanemahüvitise jõustumist. «Näiteks on suurenenud sissetulekud ja stabiilsus, elavnenud on kinnisvaraturg – see kõik mõjutab,» märkis ta.

Jõukamad sünnitajad

Uuring näitas, et 2004. ja 2005. aasta esimesel poolel teise või kolmanda lapse sünnitanud naiste sissetulek on suhteliselt kõrgem kui aasta ja kaks varem sünnitanud naistel.

«Siin võib vanemahüvitisel olla osaline mõju,» rõhutas Võrk. Ta lisas, et selle fakti paikapidavuse kontrollimiseks tuleb uurimist jätkata. Esmasünnitajate seas pole aga Võrgu sõnul viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud. Kuid kui 2003. aastani vähenes 15–24-aastaste sünnitajate arv, siis nüüd on see tõusnud.

Kui minimaalne vanemahüvitis oli mullu 2200 krooni, siis maksimaalne 17 472 krooni. «Vaid paar protsenti on neid, kes said maksimaalse summa,» teadis Võrk.

Sotsiaalminister Jaak Aab tõdes, et vanemahüvitise maksmist tuleb kindlasti jätkata, ehkki uuring selle kindlat mõju veel ei selgita. «Suurim mõju on praegu kindlasti see, et 1990. aastatel lükati lapsesaamist lihtsalt edasi,» nentis ta.

Hüvitisega tuleb jätkata

Oluline on ministri sõnul ka see, et vanemahüvitis pole negatiivseid tendentse kaasa toonud. Näiteks ei kinnita statistika kartusi, et hüvitise pärast hakkavad sünnitama vaesed pered või need, kes kasvatamisega hakkama ei saa. «Uuringud näitavad, et just haritud naised on hakanud sünnitama,» ütles Aab.

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnul on see, et suureneb sünnitajate arv kõrgema haridusega naiste hulgas, muus maailmas tavatu, sest lääneriikides tahab üha vähem kõrgharidusega naisi lapsi saada.

Tagasi üles