Viimastel aastatel tuleb peaaegu igas kuus müügile mõni uus digikaamera mudel ja valik on juba nii suur, et ostja ei suuda otsustada, millise peale raha kulutada.
Fotokaamera valiku määravad pildistaja oskused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal uuel kaameral on juures mingi uus vidin või võimalus, mis peaks pildistamise ka fotograafiakaugele inimesele väga lihtsaks tegema. Samas ajavad megapikslid, valge tasakaal, ISO ja värviruumid inimestel pea sassi.
Kõigepealt peaks endale selgeks tegema, kas soovitakse osta kompakt- või peegelkaamera. Esimese eelis on kindlasti madalam hind, kuid teise puhul saab rääkida paremast pildi kvaliteedist. Tõsi, niinimetatud tavakasutaja ei pruugi vahet teha, kas pilt on tehtud peegel- või kompaktkaameraga.
Kõik oleneb sellest, kui suureks pilti suurendada ja mis otstarbel pildistatakse. Kui pilte tehakse põhiliselt perekonnaalbumisse panemiseks, ei tasu kaamerasse palju raha investeerida. Tõsisema fotograafiahuvi korral peaks aga kindlasti arvestama 15 000-kroonise väljaminekuga ning soetama endale odavama peegelkaamera.
Mida megapikslid näitavad?
Kõige lühemalt öeldes pildi suurust, mis kaamerast välja tuleb. Näiteks on 3,2 MP kaamera maksimaalne pildi suurus 2048x1536 pikslit ehk pisut rohkem kui 10x15 cm. 5 MP kaamera annab välja juba 15x20 cm pildi ning 8 MP kaameraga saab teha juba A4 suurust pilti.
Kompaktkaamerat valides võiks eelistada suumobjektiiviga mudeleid, sest nendega on mugavam toimetada. Näiteks tahate teha pilti oma koerast ja seda nii täies pikkuses kui ka portreena. Kadreeringute vahetamiseks piisab vaid vastava nupu vajutamisest ning ongi koera niiske nina suurena kaadris.
Peegelkaamerad on küll kallimad, kuid neil on ka palju eeliseid. Esimene neist on objektiivide vahetamise võimalus.
Kuna objektiiv ja selle kvaliteet mängib pildistamisel suurt rolli, võib rahakoti paksenemisel niinimetatud kitobjektiivi mõne parema vastu välja vahetada ja sellega pildikvaliteeti parandada. Tänu parematele ja kvaliteetsematele objektiividele on peegelkaameraga tehtud pildid sageli selgemad ja detailiderohkemad. Näiteks kui pildistada rõdul pekki nokkivat rasvatihast kompakt- ja peegelkaameraga, võib olla kindel, et viimase puhul joonistuvad kollaste kõhusulgede detailid hästi välja, kuid kompaktkaameraga tehtud pildil on kõht detailitu, kollane mass.
Peegelkaameraga pildistamisel saab säri palju täpsemalt määrata kui kompaktkaameraga, mis mõõdavad reeglina säri automaatselt kogu kaadri ulatuses.
Vaatama peaks ka kaamerasse sobiva mälukaardi tüüpi, millest sõltub eelkõige pildistamiskiirus. Kui suure mälumahuga peaks mälukaart olema, sõltub eelkõige sellest, kui suur pildistaja olete.
Kolm failiformaati
Veel peaks vaatama, milliseid failiformaate kaamera toodab, st millises formaadis pildid tulevad. On olemas kolm põhilist formaati, milles digikaamerad pilte salvestavad: jpeg, tif ja raw. Kui esimesed kaks on juba valmis pildid, siis viimase puhul on tegemist niinimetatud digitaalse negatiiviga, mida peab arvutis töötlema. Raw eelis seisneb selles, et seda saab konverteerida nii jpeg kui ka tif formaadis pildifailideks.
Peegelkaamerad toetavad kõike kolme formaati, kuid kompaktkaamerate odavamad mudelid vaid jpeg faile, kallimad mõlemat. Kui olete nn pühapäevapildistaja, siis võiks valida jpeg formaadi. Esiteks on jpeg palju väiksema mahuga ning seda saab kasutada nii intermetis ülespanekuks kui ka piltide väljatrükiks.