Olgu õues soe või külm, 200 meetri sügavusel maa alla on aasta ringi neliteist kraadi sooja. See lugu räägib Poola Wieliczka linnakese soolakaevandusest. Sellest, miks üks soolakaevandus nii eriline on, et seda lausa Krakówisse või Tatra mägedesse suundudes kindlasti reisikavasse tasub võtta.
Pärast piletite ostmist saame teada, et maa alla pääseb vaid giidiga: valida on poola ja ingliskeelse grupijuhi vahel ning kuigi algul kõhkleme, selgub hiljem, et just nii on elamus tagatud.
Legendid, ajalugu, naljad ja kindlusetunne, et kui tiir maa all tehtud, ka tagasi maapinnale tagasi jõuame. Kuigi teekonnale kulub vähemalt kaks tundi, näeb selle ajaga vaid killukest kogu tunnelivõrgustikust nende kogupikkus olevat 300 kilomeetrit.
Põnev ajalugu
Üks müütidest räägib, et Ungari kuninganna Kinga, kelle saatus Poolasse tõi, sai isalt kingituseks soolakaevanduse. Nimelt pillanud ta maha oma hinnalise sõrmuse ja käskinud abilistel kaevata ning see üles otsida.
Nõnda siis Krakówi lähedal lõpuks sõrmus maa seest leitigi, aga sedapuhku lausa koos suure soolakamakaga. Sellest ajast hakatigi Wieliczkas soola kaevandama. Teadlased väidavad aga, et tegelikult on sool maapõue settinud iidse ürgookeani veest, mis siin kunagi loksus.
Ajalooga, mis ulatub 13. sajandisse, pole Wieliczka soolakaevandus kaugeltki ainult hulk vanu maa-aluseid käike. Sool oli sajandite kestel äärmiselt väärtuslik maavara ning ka soolakaevanduses töötavad inimesed olid veidi erilised.
Nimelt ei saanud soolakaevandajaks sugugi igaüks amet oli suure au sees ja anti edasi vaid isalt pojale. Eks hinnaliseks tegid raske töö ka privileegid nõnda näiteks maksis kuningas meestele palka soolas. Tööd jagus maa all hobustelegi, mitmed abiseadeldised aitasid soola maapinnale vinnata ja vett soola suurimat vaenlast välja pumbata.
Oma väärikuse ja ka jumalakartlikkuse kinnituseks lõid need mehed aga midagi hoopis jäävamat ja sügavmuljelisemat kui vaid tunnelid. Nimelt on sajandite vältel tekkinud lisaks käikude rägastikule ka paarkümmend maa-alust kabelit, mis pühendatud surnud kaaslastele.
Märkimisväärseim on
22 000 m³ kubatuuriga St Kinga kirik. Kolm töömeest olevat uuristanud seda n-ö hobi korras, pärast oma tööpäeva lõppu 70 aastat järjest. Tulemuseks uskumatu maa-alune ehitis.
Hämmastavaim on aga see, et nii St Kinga kui teiste kabelite n-ö sisustus on kõik valmistatud soolast! Sajandite jooksul jalgadega peegelsiledaks lihvunud soolapõrandate, soolast väljatahutud altarite ja pühakute kujudega ning soolakristallidega kaunistatud lühtritega jumalakummardamiseks rajatud kambrid on meeliliigutavad.
Sool kristalse ainena annab kujudele kummalise läbikiva väljanägemise. Vanimad kujud, mis pärinevad 16. sajandist, on niiskuse mõjul aga väikseks kulunud ehk sulanud. Ka siin maa all ei ole kõik jääv
Kaevanduse tänapäev
Niisiis on maa-alla kokku uuristatud 300 km jagu käike. Neist sügavaimad 330 meetrit. Nüüdseks soola selles kaevanduses enam ei kaevandata tööd lõppesid 60ndatel. Põhjuseks lihtsalt see, et tänapäeval ei ole soola kaevandamine enam piisavalt tulus soola valmistamiseks on odavamaid viise.
Turiste viiakse oma ringkäigul kuni 130 meetri sügavusele ja teekonnal ikka sügavamale liikudes saab imetleda kabeleid, tähtsate riigimeeste ja kuningate mälestuskambreid. Üllatav on tehislik soolajärv, milles vesi olla uppumiskindel soola sisaldus 300 g ühe liitri vee kohta.
Kõige avaramas ruumis, millel kõrgust 36 meetrit, on püstitatud maailmarekord maa-alustes benji-hüpetes. Seal on lennatud isegi õhupalliga.
Ekskursiooni lõpetuseks sõidutatakse turistid maapinnale omapärase kaevandusliftiga. Natuke kitsas on, kuid 4 meetrit sekundis liikuv kolmekordne kabiin jätab niiviisi veel ühe pöörase mälestuse.
Wieliczka soolakaevandus elab lisaks turismile päris oma rütmis: maa-alustes kabelites ja kirikutes on pühapäevased jumalateenistused, siin peetakse ka maa-aluseid laulatusi, pakutakse kontserdielamusi. Aga mis samuti tähelepanuväärne, maa-all on sanatoorium.
Stabiilset õhutemperatuuri ja soolaküllast õhku, mis ravib ülemiste hingamisteede haigusi, on juba ammu hinnatud. Lausa ISO kvaliteedistandardi sertifikaadiga raviasutus toob inimesi kaugemalt ja lähemalt oma tervise eest hoolitsema.
Kuigi see võib olla üllatav, käisid esimesed turistid Wieliczka soolakaevanduses juba 15. sajandil.
Läbi sajanditepikkuse ajaloo on kaevandust külastanud ka sellised kuulsused nagu Johann Wolfgang Goethe, Frédéric Chopin, Dmitri Mendelejev ning hulk kuningaid ja riigipäid lähemalt ja kaugemalt.
Wieliczka soolakaevandus
asub 20-minutilise rongisõidu kaugusel Krakówist
peetakse üheks Poola atraktiivseimaks vaatamisväärsuseks
esimesed kirjalikud ülestähendused pärinevad aastast 1040
16. sajandil oli kaevandus kogu Euroopa üks suurimaid tööstusi
Wieliczka soolakaevanduse kohta ka ingliskeelne info www.kopalnia.pl .
pilet ühele 234-253 krooni sõltuvalt aastaajast.