President Toomas Hendrik Ilves ütles täna Tallinnas küberjulgeoleku konverentsi avamisel, et enam pole aega pikkadeks teoreetilisteks aruteludeks ning küberturvalisuse tagamiseks tuleb langetada kiireid otsuseid.
Ilves: küberturvalisuse tagamiseks on vaja kiirelt tegutseda
9. september 2009, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President juhtis tähelepanu asjaolule, et konverents leiab aset kaks ja pool aastat pärast 2007. aasta maikuus Eesti vastu suunatud DDoS (Distributed Denial of Service) küberrünnakuid.
«Mis veelgi olulisem, pärast 2007. aastat on sarnaseid rünnakuid toime pandud ka Leedu, Gruusia ja Kasahstani vastu. Rünnatud on ka USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Lõuna-Koera ministeeriume ja valitsusasutusi, sageli kaitsevaldkonnaga seotuid. See on aidanud küberrünnakutele rahvusvahelises plaanis senisest rohkem tähelepanu juhtida.»
Rünnete eesmärgiks oli Ilvese sõnul suurendada ühiskonna rahulolematust demokraatlikult valitud valitsuse sisepoliitika suhtes ning seega on need käsitletavad sekkumisena demokraatlikesse süsteemidesse, kasutades selleks uusi meetodeid, jätkates samas eelnevalt järgitud poliitika kohaldamist.
«Vaatamata paljudele ajakirjanduses kajastamist leidnud mõttetustele olid rünnakud ilmselgelt organiseeritud. Need olid organiseeritud, kuna nende intensiivsus ei olnud stohhastiliselt juhuslik ega vastanud Gaussi ega ühelegi muule tavapärasele jaotusele,» tõdes Ilves.
Samuti on Ilvese sõnul olemas tõendid, mille põhjal on alust arvata, et osaliselt sponsoreeriti rünnakuid riiklikul tasandil. «Gruusia vastu suunatud küberkampaaniat uuriva USA Küberkuritegude vastase üksuse värskeima ettekande kohaselt olid nimetatud riigis asuvate kodulehekülgede vastu suunatud rünnakute korraldajad Venemaa sõjalistest kavatsustest eelnevalt teadlikud,» selgitas president oma kõnes.
«Teisisõnu, rünnakuid oli ilmselgelt kooskõlastatud riigi sõjaväeliste ringkondadega ning seega võib neid käsitleda rahvusriigi suveräänsuse võimaliku rikkumisena; mis veelgi häirivam, need võivad illustreerida uut peatükki kübersõjariistade arengus. Kui lubate, siis koguni era- ja avaliku sektori partnerlust.»
«Hiljutiste rünnakute seisukohast on kõige olulisemad ilmselt teemad, mis nendega seoses päevakorrale kerkivad ning nõrgad kohad, mis nende tagajärjel nähtavaks saavad. Meil ei ole enam aega pikkadeks teoreetilisteks aruteludeks; reaalne igapäevaelu ootab meilt kiireid vastuseid ja tegevust,» leidis president.
«Inimeste poolt tahtlikult või tahtmatult esile kutsutud küberkorratuste vastu suunatud reageerimisvõime arendamine nõuab märkimisväärset koostööd nii riikide siseselt kui ka piiride üleselt; selleks on möödapääsmatu era- ja avaliku sektori rollikandjate laiapõhjaline koostöö ning riikidevaheline koordineeritud tegevus nii rahvusvahelisel kui ka regionaalsel tasandil.»
Riiklikul tasandil tuleb Ilvese sõnul keskenduda kolmele peamisele valdkonnale: avalikkuse küberturvalisuse ja -ohtude teemalise teadlikkuse tõstmine; avaliku- ja erasektori vaheline koostöö ja avalike haldusstruktuuride tugevdamine.
«Riiklikul tasandil on vajalik tegevuste senisest oluliselt parem koordineerimine nii erinevate riiklike ametkondade vahel kui siseselt, kaasa arvatud korrakaitseorganid, seadusandjad, kriisireguleerimisüksused ja sõjavägi,» sõnas president.
Ta lisas: «Siinkohal tunnistan ausalt, et tunnen muret: paistab, et meil puudub antud valdkonnas võimekus, mis on vajalik vastutuse ja pädevuse adekvaatseks jagamiseks riiklikul tasandil. Mõned ametkonnad ei soovi kätte võidetust loobuda või pole lihtsalt huvitatud sellest, et keegi nende valdustesse trügib; teistel ametkondadel seevastu puudub võimekus, mis on vajalik selleks, et lahendada tänu kaasaegse tehnoloogiale neile kaela sadanud probleeme.»