Kuueaastastele lastele muutub koolieelne õpe kohustuslikuks

Agnes Korv
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Kaisukaru lasteaia Mürakaru rühmas õpivad ja mängivad kasvataja Kaire Reimanni käe all Markus Murulauk, Lisette Metsniit (keskel) ja Karmen Juhkam.
Tallinna Kaisukaru lasteaia Mürakaru rühmas õpivad ja mängivad kasvataja Kaire Reimanni käe all Markus Murulauk, Lisette Metsniit (keskel) ja Karmen Juhkam. Foto: Liis Treimann

Lisaks seitsmeaastastele lastele saab sügis teise tähenduse neist aasta noorematele, sest riigi kava kohaselt muutub aastane eelõpe enne kooli vabast valikust kohustuseks.

Ministeeriumide kooskõlastusringil oleva eelnõu järgi muutub 2008. aasta sügisest aastane eelõpe enne kooliminekut lastele kohustuslikuks. Eelnõu algatanud haridus- ja teadusministeeriumi põhjendusel sõltub lapse kohanemine ja edasine toimetulek palju koolieelses eas omandatust.

Tallinna Kaisukaru lasteaia juhataja Ave Laisaare hinnangul on see hea idee. Oma toetust põhjendas Laisaar sellega, et lasteaiast saab laps lisaks eelteadmistele emakeeles ja matemaatikas kaasa sotsiaalsed oskused, õppides suhtlema ning teistega arvestama.

Õppimine lapse huvides

«Pigem näen probleemi selles, kuidas kõik lapsed lasteaedadesse ära mahuvad, sest vähemalt Tallinnas on lasteaiakohtade puudus,» sõnas Laisaar. Ta lisas, et kui kohtade puudus ära langeb, on enne kooli lasteaias käimine lapse huvides. «Vanemate jaoks on nende laps alati tubli ja kallis, kuid lasteaias töötavad spetsialistid näevad, kui laps vajab lisatuge või logopeedilist abi,» rääkis Laisaar.

Harjumaal elava nelja lapse ema Maarja Pajuste sõnul on lapsel koolis kergem, kui ta on enne käinud lasteaias.

«Ta on harjunud koos teistega mängima ja see on võimalus saada juba enne kooli tuttavaks tulevaste klassikaaslastega, kuid nagu ikka tekitab millegi kohustuslikuks muutmine tõrget. Oma lastele õpetan lugemist siis, kui nad ise tulevad raamat käes minu juurde,» rääkis Pajuste.

Ta lisas, et lapsest hooliv vanem arvestab sellega, et kooliminekust ei pääse ja vähemalt esialgu on oskus suhelda olulisem kui võõrkeele valdamine.

5. veebruaril kirjutas Postimees artiklis «Lugemisoskuseta laps jääb kooli minnes jänni» sellest, et õppekava esimesse klassi minevatelt lastelt lugemisoskust ei nõua.

Samas selgus nii lastevanemate kui õpetajatega vesteldes, et tegelikult ei ole lugemisoskuseta lastel lootust saada sisse näiteks eliitkoolidesse, kus katsetel etteütlusi tehakse. Kuid ka tavakoolides läheb lastel, kes ei ole piisavalt etteõpetatud, väga raskeks.

Haridus- ja teadusministeeriumi alus- ja põhihariduse peaspetsialisti Heda Kala sõnul alushariduse kohustuslikuks muutmine eelõpetuse põhimõtteid oluliselt ei muuda. Tõenäoliselt kehtib 2008. aastal küll praegu uuendamisel olev alushariduse riiklik õppekava, kuid Kala kinnitusel on seal peamine muudatus suurema tähelepanu pööramine lapse koolivalmiduse hindamisele ning lapsevanema ja lasteaiaõpetajate vastutusele. «Oluline on märgata ja aidata arenguprobleemidega last võimalikult vara,» täpsustas Kala.

Õppimine jääb lasteaias Kala kinnitusel ka pärast selle kohustuslikuks muutmist mänguliseks tegevuseks.

Lapsepõlv lüheneb?

Kui praegu läheb esimesse klassi aastas ligikaudu 12 000 last, siis neid, kes ei ole käinud enne kooli lasteaias ega eelkoolis, on pea 1800.

«Selle muudatusega tahame kindlustada, et koolieelne ettevalmistus oleks tagatud kõigile lastele, ilma et takistuseks saaks pere majanduslik või sotsiaalne taust,» ütles Kala. Selleks saavad omavalitsused seadusemuudatuse jõustudes riigieelarvest lisaraha.

Lasteaiakohtadega kindlustamine on Kala sõnul kohalike omavalitsuste ülesanne. «Rääkides sellest maakondadega, oleme aru saanud, et puudus on siiski eelkõige sõimekohtadest,» ütles ta.

Lastevanemate liidu juhatuse esimees Enn Kirsmani sõnul on tema veendunud, et lasteaias käimist ei tohi muuta kohustuslikuks. «See on kuueaastastele koolikohustuse kehtestamine ja minu jaoks tähendab see lapsepõlve lühendamist,» leidis Kirsman.

Kohustuslik eelõpetus

- Eelõpetus toimub lasteaias, kooli juurde loodud koolieelikute ettevalmistusrühmas või kodus.

- Eelõpetus on kohustuslik lastele, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab kuueaastaseks.

- Eelõpetust antakse vähemalt 35 nädala jooksul ja vähemalt 20 tundi nädalas.

- Vanemad on kohustatud looma lapsele kodus tingimused eelõpetuskohustuse täitmiseks.

Allikas: teadus- ja haridusministeerium

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles