Kuigi aeg-ajalt tuleb päevavalgele juhtumeid, kus mõni välismaalt Eestisse jahti pidama sõitnud kütt meie seaduste vastu eksib, on need spetsialistide sõnul vaid erandid. Samas püsib jahituristide arv siiani kõrge.
Jahituriste peetakse eeskujulikeks küttideks
19. september 2009, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimane juhtum, kus välismaine jahiturist seadusest üle astus, leidis aset augustis. Harjumaal Padise vallas linnujahti pidanud itaallased kasutasid lindude kohalemeelitamiseks elektroonilist peibutusvahendit, mis ei ole Eestis lubatud.
Mehed ütlesid, et nad ei olnud instrueerimisel piisavalt tähelepanelikud. Midagi olevat nad selle kohta just nagu kuulnud, kuid täpselt ei teadnud, kas elektroonilist peibutusvahendit võib kasutada või mitte. Niisiis kasutati.
Kui nende väitel olevat Itaalias mõnes paigas elektroonilised peibutusvahendid lubatud, siis Eestis võib peibutusvahendina kasutada kujusid, lõhnapreparaate või uluki häälitsusi järele aimavaid vahendeid, kuid mitte elektroonilisi vahendeid. Kumbki itaallane pidi teo eest maksma 6000 krooni suuruse trahvi.
«Pean Eestis jahti pidavaid välismaalastest jahikülalisi väga korrektseteks jahimeesteks,» lausus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) jahimajanduse osakonna juhataja Kalev Männiste. «Kui neile selgitada, mis on lubatud ja mis mitte, siis sellest peetakse kinni.»
Männiste sõnul lasub reeglite rikkumise puhul tavaliselt süü jahikorraldajal, sest reegleid selgitab atesteeritud jahijuhataja. «Kui ligi 5000 välismaalase jahitunnistusega inimese kohta tehakse aastas paar-kolm protokolli, siis see on kaugelt alla ühe protsendi jahikülalistest,» tõi ta näite oma väite tõestuseks.
Ka keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul kinnitas, et rikkumised on pigem erand ja vahele jäävad üksnes mõned üksikud.
«Peibutusvahendi kasutaja tuleb tabada sel hetkel, kui jahimees seda kasutab,» lisas ta. «Kui vahend on lihtsalt kaasas, siis seda rikkumisena võtta ei saa.»
Välismaalastele antud jahitunnistuste arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui 2006. aastal anti keskkonnaameti andmetel välja 3428 tunnistust, siis mullu juba 4427. Tänavu on praeguseks väljastatud 2375 välismaalase jahitunnistust.
«Ka see aasta võib üldarvuks kujuneda 4000,» prognoosis keskkonnaameti metsaosakonna juhataja kohusetäitja Jaanus Kala. Ta lisas, et üldjuhul antakse rannikuga piirnevates maakondades ja saartel jahitunnistusi välja rohkem, kuna palju välismaalasi käib linnujahil.
Kui itaallastele meeldib meie linde küttida, siis näiteks sakslased eelistavad märklauana näha põtru. Soomlastele meeldib omakorda sihikust siga ja metskitse silmata.