Vabad värsid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inglisild ja Kuradisild
sammhaaval kaovad selja taha
kõrgete puude all
tulen mööda sodimajast
mille sõnad enam midagi ei teata
hingeldan natuke, aga
tõus on ilus
mäeveere päikses
ronk raputab punakirjut kileriba
nagu lippu kuivanud kõnniteel
«teil on aega, teil on aega
inimeseks saada
ja jääda».