Eestlaste vastupanu sümbol võtab koha sisse augustis

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Kuulo Vahteri, Ivo Lille ja Ain Rööpsoni töö «Murtud müür» pannakse vastupanumonumendina üles tuleva aasta augustis välisministeeriumi ette Islandi väljakule.

FOTO: Repro

Eesti reservohvitseride kogu kavatseb ligi viie meetri kõrguse klaasist vastupanumonumendi kunagise Lenini kuju kohale välisministeeriumi ette püsti panna tuleva aasta 23. augustiks ning see on üks vabariigi 90. aastapäeva tähistamise sündmustest.

Juba mullu maikuus välja valitud võidutöö püstitamine venis reservohvitseride kogu liikme Eerik-Niiles Krossi sõnul tehnilistel põhjustel ehk teisisõnu nuputati tükk aega selle kallal, kuidas tuua monumendini elekter. «Praegu on monumendi projekteerimine viimases järgus,» lisas ta. «Tahaks loota, et varsti läheb selle tegemiseks.»

Kross ütles, et monumendi avamine on kavandatud 23. augustile ning see on oma koha leidnud ka vabariigi 90. aastapäeva ürituste programmis. Aastapäeva programmi kohaselt on august eksiili, vastupanu ja iseseisvuse taastamise kuu.

MRP aastapäeval

23. augustil tähistatakse ka Molotovi-Ribbentropi pakti ehk Nõukogude Liidu ja Hitleri juhitud Saksamaa vahel 1939. aastal sõlmitud lepingu aastapäeva. Lepingu salaprotokoll määras Eesti jäämise Nõukogude Liidu huvisfääri ning oli üheks sammuks Eesti okupeerimisel Nõukogude Liidu poolt.

Algselt lootis reservohvitseride kogu monumendi püsti ajada juba eelmise aasta lõpuks, kuid ehitusprojekti tegemine jäi venima. «Kui mingil hetkel hakati 90. aastapäeva programmi kokku panema, siis tundus mõistlik monumendi avamine sellega ühendada,» lausus Kross.

Vastupanu mälestusmärgi autorid on Kuulo Vahter, Ivo Lill ja Ain Rööpson ning nende idee kohaselt kerkib välisministeeriumi ette Rävala puiestee kahe sõidusuuna vahele mustal graniitplaadil seisev murdunud klaasmüür.

Klaasmonument kujutab endast kahte ligi viie meetri kõrgust, justkui pooleks murtud paksu klaastahukat. Tahukad koosnevad paljudest umbes kahe sentimeetri paksustest kokkuliimitud klaastahvlitest, mille vahele on esialgse plaani kohaselt kavas paigutada väljavõtteid Eesti ajaloo sündmusi määranud dokumentidest, ajastutele iseloomulikke fotosid ja plakateid.

Lenini kuju asemele

Krossi sõnul pole seni täpselt selge, mida ikkagi klaaside vahele pannakse. «Me ei kujuta päris täpselt ette, kui hästi see kõik näha jääb,» lausus ta. «Vaevalt et sealt näiteks dokumendi teksti lugeda õnnestub.»

Kross ütles, et klaastahukad jäävad rohekad ning päris läbi need ei paista. Mälestusmärki hakkavad pimedal ajal põhja alt valgustama spetsiaalsed tuled.

Võidukavandi seletuskirja järgi väljendab valguse murdumine ja värvidemäng klaastahukatel paljude inimeste kirevaid elukäike ja inimsaatuste traagikat okupatsioonirežiimi ajal, mis on tardunud ning settinud paksus jäises müüris, millest on suudetud vabadusse murda.

Kui palju monument maksma läheb, ei osanud Kross öelda. Mullu pakkus ta selle võimalikuks maksumuseks umbes miljon kroon.

Monument kerkib välisministeeriumi ette kohta, kust 16 aastat tagasi võeti maha Vladimir Iljitš Lenini pronkskuju. Krossi hinnangul sobib välisministeeriumi esine mälestusmärgile eriti hästi ka seetõttu, et nii näevad monumenti paljud riigi väliskülalised, kellele on selle abil lihtne selgitada Eesti lähiajalugu.

    Tagasi üles