/nginx/o/2013/09/05/2273307t1haf62.jpg)
Eesti inimeste arvates on USA presidendi George W. Bushi 2001. aastal alanud valitsemine mõjutanud Eesti välis- ja julgeolekupoliitilist olukorda pigem positiivses suunas, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Emori küsitlusest.
Uuring: Bushi ametiaeg mõjus Eestile pigem positiivselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bushi kahel valitsemisperioodil sai Eesti paljuski tänu USA toetusele NATO liikmeks, kuid viis USA toetamiseks ka oma sõdurid Iraaki. Eesti inimeste seas on siiski rohkem neid, kelle jaoks Bushi kaks valitsemisperioodi jäävad tervikuna meelde positiivselt.
Ligi poolte vastajate arvates mõjutas Bushi valitsemisperiood Eesti välis- ja julgeolekupoliitilist olukorda positiivses, 31 protsendi arvates negatiivses suunas, viiendik ei osanud oma arvamust avaldada.
Eestlased peavad Bushi valitsemise mõju Eestile märksa positiivsemaks kui mitte-eestlased. Kui eestlastest leiab koguni 61 protsenti, et Bushi ametiaeg tuli Eestile kasuks, siis mitte-eestlastest arvab nii vaid 26 protsenti.
Märkimisväärne erinevus ilmneb ka meeste ja naiste vahel. Kui meestest peab Bushi presidendiks olekut Eestile soodsaks 54 protsenti, siis naistest vaid 45 protsenti.
2001. aastal esimest korda ametisse astunud George W. Bush on USA 43. president. 2004. aastal valiti ta teiseks ametiajaks presidenditoolile, mis lõppeb 20. jaanuaril 2009. Möödunud ööl pidas Bush oma viimase iga-aastase läkituse olukorrast riigis.