Vene saatkonna endisest konsulaadist leiti prügi hulgast inimeste salajaste isikuandmetega viisaankeete ja muude dokumentide koopiaid.
Endises Vene konsulaadis vedeles kotitäis isikuandmeid
24. märts 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osaliselt kortsus ja tallajälgedega dokumendivirn tuli päevavalgele veebruari keskel tondilossi meenutavast Tallinna Filtri tee 5 majast, mille Vene Föderatsiooni suursaatkond andis 2003. aasta juulis üle kaitseministeeriumile.
Ehkki võimas kahekorruseline kivihoone läks juba selsamal suvel majast kiviviske kaugusel asuva üksik-sidepataljoni käsutusse, on sellest suurem osa pea viis aastat puutumatuna seisnud. Selle üks tiib on täiesti mahajäetud eraldati juba venelaste päevil teisest kivimüüriga ja laudadega kinnilöödud akende taga ulub vaid tuul.
Leiti prügi hulgast
Teisest tiivast, kus asus Vene konsulaat ja kaitseministeeriumi sotsiaalosakond, on sidepataljoni mundrikandjad suuremast mööblikolast ja prügist puhtaks teinud ainult esimese korruse, mis kohandati ajutisteks õppeklassideks. Aastate jooksul on aga neidki, üsna räämas ja lagunenud halle kasutatud vaid üliharva, ruumipuuduse korral ja mujal ülejääva kola ladestamiseks.
Nii on teine korrus, kus seintel olevate venekeelsete kirjade järgi otsustades tegutsesid ilmselt konsulaadi vastuvõturuumid, senini samas seisus nagu viis aastat tagasi. Igal pool vedelevad venekeelsete ajalehtede virnad selle sajandi esimestest aastatest, konsulaadidokumentide tühjad blanketid, suurel hulgal nõukogudeaegse mööblitööstuse disainiimesid, karpe, kaste, kotte, pudeleid, riideid ja kõikvõimalikku prügi.
Just ühest sellisest korralagedusest vallutatud ruumist avastaski sidepataljoni kortermeister, veebel Margus Eiche salajastest isikuandmetest pungil musta prügikoti. Pataljoni vara eest vastutav Eiche oli tulnud tondilossi ruume üle vaatama ja tema pilk jäi toanurgas seisnud kotile pidama üksnes seetõttu, et kotisuust rippusid välja inimeste passipiltidega dokumendid.
Keegi ligi ei pääsenud
Lõviosa neist olid halli passi omanikest Eesti elanike Venemaa viisa taotlused, mil peal foto, nimi, passinumber, töö- ja elukoht ning teave reisi sihtkoha ja eesmärgi kohta. Kokku leiti üle 500 dokumendi, mis kõik pärinevad perioodist 19981999.
Lisaks vedeles kotis hulgaliselt passide, sünni-, surma- ja abielutunnistuste koopiaid, käsitsi kirjutatud seletusi reisi põhjuste ja seal elavate sugulaste kohta ning isegi pärandidokumente.
«Näib, justkui oleks keegi kolimise eel kapid ebaolulistest paberitest tühjaks teinud, prügikotti toppinud ja need hävitamiseks valmis pannud, ent siis kolimismäsu sees selle koti unustanud,» pakkus Eiche oma versiooni kümne aasta vanuste dokumentide saatuse kohta.
«Et nendes tubades pole pärast Vene konsulaadi lahkumist eriti keegi kolanud, siis ju on nood siin viis aastat segamatult seisnud ja tolmu kogunud,» lisas Eiche. Õnneks pole suvalistel inimestel olnud neile võimalust ligi pääseda, sest tühi maja on pidevalt lukus ja armee valve all.
Venemaa suursaatkonna pressiataee Maksim Kozlov kinnitas, et need dokumendid pärinevad tõepoolest nende kunagisest konsulaadist, kuid ta ei osanud isegi oletada, kes ja mis põhjusel need majja vedelema jättis.
Süüdlast raske leida
«Tegemist on viisaankeetidega, mis kehtiva korra järgi hävitatakse aasta pärast viisa andmist,» selgitas Kozlov. «Miks neid ei hävitatud ja alles jäeti, on nüüd, kümme aastat hiljem juba väga raske arvata.»
Ehkki Kozlov lubas lohakate ametnike väljaselgitamiseks küsida sõjaväelastelt pabereid näha, on pressiataee siiski veendunud, et süüdlased jäävad tuvastamata. «Üsna tõenäoline on, et siis ametis olnud inimesed on juba Vene riigi teenistusest lahkunud,» lisas ta.
Oma uurimist riiklikku järelevalvemenetlust alustas ka andmekaitse inspektsioon, kuivõrd leitud dokumendid sisaldasid salajasi isikuandmeid, mille kaitsmiseks ei rakendatud nõutud turvameetmeid.
«Kui rikkumise on toime pannud juriidiline isik, siis on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 500 000 krooni,» sõnas andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Stiina Liivrand.