Kolmas «Teeme ära!» võib asuda lepitama eestlasi ja venelasi

Rainer Nõlvak, «Teeme ära» algataja

FOTO: Liis Treimann

Kodanikualgatuse «Teeme ära!» korraldajad lubavad tuleva aasta 1. mail taas tuhanded eestimaalased kokku kutsuda, kusjuures ettevõtmise eesmärgiks võib saada eestlaste ja venekeelsete elanike lepitamine.

«Teeme ära!» alusepanija Rainer Nõlvak ütles Postimees.ee'le, et 1. mail võetakse kindlasti taas midagi suurt ette, kuid ühtki ideed lukku pandud pole.

Tema sõnul konkureerivad omavahel kaks lähenemist - kas teha taaskord midagi vabas õhus või üritada luua dialoogi eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel.

Vabas õhus saaks näiteks mälestusmärke korrastada, kolhoosiaegsete hoonete varemeid lammutada või taas loodusest prügi koristada.

Kuid esile on kerkinud uudne idee kutsuda kokku eesti- ja venekeelsed Eesti elanikud ning anda neile võimalus rääkida - inimene inimesega, mitte nagu ebamäärane grupp eestlasi ja venelasi.

Nõlvaku sõnul oleks see hea koht, kus iga eestlane saaks konkreetsele venelasele andestada selle eest, mida ta talle parajasti süüks paneb - olgu see vanavanemate Siberisse sattumine või miski muu - ja loomulikult ka vastupidi.

«See oleks inimliku leppimise projekt,» rääkis Nõlvak.

Tema sõnul kasvab Eestis juba Nõukogude ajal siia sattunud venelaste 3. põlvkond, kelle kodumaa ongi siin, mistõttu oleks viimane aeg heita minevikutõkked selja taha ning üritada elada edasi olevikus. «Andestamine näitab inimese suurust,» meenutas ta.

Nõlvaku hinnangul saaks taaskord olla tegu projektiga, mida paljud peavad oluliseks, kuid ühiskonnas puudub jõud, kes selle käsile võtaks - näiteks erakondadele on ju kasulikum vastandada kui sildu ehitada.

«Me olemegi lootusetuna näivaid asju teinud,» ei kartnud Nõlvak võimalikku kriitikatulva ja viitas varasemate aastate massilistele prügikoristus- ja mõttetalgutele.

Tema sõnul on rahvuskogukondade lepitamise projekt praegu vaid idee tasandil ehk konkreetset viisi selle teostamiseks paika pandud pole.

Ta kutsus inimesi ise «Teeme ära!» kodulehel võimalikke lahendusi pakkuma. Nõlvaku sõnul saab seal välja käia ka muid ideid selle kohta, mida 1. mail ette võtta, sest ükski mõte veel lukus pole.

Lõplik valik peaks tehtama ja järgmise aasta suuraktsiooni põhijooned paika pandama novembrikuu jooksul.

Tagasi üles