Emad on meistrid pallimängus ja triikimises

Arva ära, millise pildi peal oled sina, minu ema, küsivad Haljala lasteaia lapsed Ly Riks, Ardo Lakk, Elis Hiiemäe ja Stefi Pärnoja. Foto: Postimees.ee

Ema on see, kes teeb kodus vahel süüa, aga triigib liiga palju ja ostab katkise roosa vihmavarju asemele varsti uue. Nii rääkisid emadepäeva eel Haljala lasteaia lapsed, kelle jutust võib end ära tunda suurem osa emasid, leidis ema Agnes Kuus.

Väikese Verneri joonistatud pildil on suur lopergune ring, mille tagant paistab koheva lilla juuksepahmakaga Verneri ema. «See on pall, minu emme mängib minuga kodus palli,» sosistas Verner selgituseks. Kohe selgus, et poisi rühmakaaslaste emadest enamik on pallimängudes tegijad naised.

Haljala lasteaia mudilased valmistusid lähenevaks emadepäevaks klassikalisel moel: värvipliiatsitega said paberile joonistused, mis pealiskaudsel vaatamisel näisid kangesti ühesugused. Lähemal uurimisel siiski mitte.

Portreedel varieerusid värvigammad helerohelisest süsimustani, ja mis puutub figuuri kujutamisse, siis esindatud olid nii rombi-, ruudu- kui kolmnurgakujulised emad.

Laste ja kasvatajate ühise pingutuse tulemusel valmis tulimagus kook, mille kohta lapsed teadsid öelda, et sinna käisid marmelaad, halvaa, šokolaad ja küpsis. Kook ootas külmkapis päevakangelasi ja aknalauale olid ritta seatud joonistused lastele kallitest emadest.

Esialgsed tagasihoidlikud lausekatked «minu ema on hea» asendusid võõrastuse kadudes sisukate lugudega. Näiteks emadest, kes jätsid kehva palga pärast sinnapaika müüjaameti kohalikus poes ja siirdusid, nagu tänapäeval on tavaks öelda, uusi väljakutseid otsima.

Mida emad teevad?

Aga ikkagi, mida arvavad lasteaialapsed oma emadest ja sellest, mis võiks neile kõige enam rõõmu teha?

Viieaastane Ly pakkus, et ema süda sulaks roosikimbu peale. Muidugi on emal hea meel ka siis, kui Ly koristada ja nõusid pesta aitab.

Kivikõvaks punutud patsidega neljane Stefi on üsna veendunud, et ema lemmiktegevusi lisaks poeskäimisele on triikimine. Igasuguse kahtluseta annavad teiste laste vahelehõiked märku sellest, et meistertriikijad on enamikus kodudes.

«Aga Karin, kes teeb teil õue ilusaks, teil on ju kodus väga ilus õu,» pinnib kasvataja kapsaussi värvi kleidis pruunisilmset plikat. «Issi teeb,» kõlab siiras vastus Karini suust. «Mis su emme veel teeb, õmbleb –  on ju nii?» ei anna kasvataja alla. «Mkmm, vanaema õmbleb,» seab Karin tõe jalule.

«Minu emme õmbleb. Õmbles katkise vihmavarju korda,» kuulutab Erika ja lisab elutargalt, et ka tema emale meeldib poes käia ja ta on rühmakaaslase Anetti sõbranna.

Patsikandja Stefi ema ostab vana katkise roosa vihmavarju asemele aga peagi uue. Las teised parandavad vanu vihmavarjusid. Kui sünnipäev tuleb, katab Stefi ema laua, ja kui Stefi väike oli, käis ema issiga kuskil kohvikus.

«Aga mina teen emmega koos süüa. Tema lõikab. Mina pühin põrandat ja siis suured õed mängivad emaga,» jutustab Karin.

«Minu emme teeb ka kodus vahel süüa ja peseb pesu, mul on mängupesumasin ka, aga see ei tööta,» sekkub taas Stefi.

Pisitasa jutukamaks muutuvad lapsed kiidavad emade lõputut kannatlikkust, sest nagu selgus, ei ole ligi kahekümnepealises rühmas ühtegi last, kelle ema nendega riidleks.

Parim toit on soust ja kartul

Ka jutukaima Stefi ema on temaga leebe – kui riidlebki, siis mitte kunagi Stefiga, vaid tema õega. Parimad emade valmistatud toidud on soust ja kartul ning neljaviljapuder. Friikartulite vastu, mis vaatavad roosaks värvituna vastu Stefi värvi-ise-ise-värviski-paberilt, need siiski ei saa.

Stefi tuli lagedale veel ühe boonuspunktiga oma emale. «Ta loeb mulle raamatut, muinasjutte ja «Leiutajateküla Lottet»,» teatas ta.

Eerikale loeb aga ema õhtuti Barbie ajakirja ja Karini ema loeb lihtsalt raamatuid. «Vist «Punamütsikest»,» pakkus ta. 

Ainus vestlusringi sattunud poiss Ardo vaikis ja kuulas. «Meie emaga ujume,» sõnas ta lühidalt ja lõpetas vestluse.