Noored grafitikunstnikud said seadusliku võimaluse

Grafitihuvilise Carl-Robert Kagge avalöögiks prügikastide dekoreerimisel oli Harjumaa Loo aleviku konteiner. Foto: Liis Treimann

Teist suve on noortel grafitikunstnikel võimalus oma hobiga legaalselt tegeleda ja muuta vabameelsemate valdade koledad konteinerid värviküllasteks taiesteks.

Paar-kolmkümmend noort said võimaluse keelu all olevat kunstiliiki avalikult harrastada Eesti Pakendiringluse algatusel.

«Meil on ligi tuhat konteinerit, mis vajavad aeg-ajalt ülevärvimist, ja teisalt on hulk noori kunstnikke, kes vajavad väljundit ja saavad nii legaalselt oma energiat ja kirge rakendada,» rääkis Eesti Pakendiringluse teenindusjuht Andres Siplane.

Kõikjal Eestis noori tänavakunstnikke konteineritele ligi siiski ei lasta. Ehkki projekti taga on Tallinna spordi- ja noorsooamet, on linnavõimud liigitanud grafiti kuriteoks. Äraütlemisi on tulnud teistestki konservatiivsematest omavalitsustest.

Samas on valdu, kes projektist kuuldes ise ühendust saada püüavad. Kolmapäeval andis rohelise tee oma prügikastide juurde Jõelähtme vald. Enne seda tuli aga leppida keeldumisega Saue vallalt.

Rohkem kui kord on juhtunud sedagi, et kohalikud elanikud kahtlustavad prügikasti juures aerosoolvärvidega ametis olevaid noori seaduserikkumises.

«Alguses nad karjuvad, aga rahunedes tunnistavad, et need värvitud prügikastid on tegelikult ilusamad kui roostetanud kastid,» rääkis kunstiülikooli tudeng Uku Sepsivart. Teist suve prügikaste värviliseks maalinud Sepsivart on tänu sellele tegevusele sattunud Eestimaa paikadesse, kuhu tal muidu vaevalt et asja oleks.

«Igasuguseid inimesi on nähtud, ka selliseid, kes kogu oma eraelu peensusteni prügikasti kõrval ette kannavad,» tõdes Sepsivart.

Tulevase kunstiülikooli tudengi Tõnis Palkovi kirg grafiti vastu sai alguse seitse aastat tagasi.

«See, mis prügikastidele teeme, ei ole tegelikult päris grafiti, see on veidi teine teema,» määratles Palkov oma tegevust. «See ei ole nii stampides kinni, meie proovime tänavagrafiti reeglitest väljuda,» lisas ta.

Palkovi sõnul mõistetakse tänavakunsti enamasti valesti. «Eks linnas näebki suvalisi asju, korralikke töid võib näha mahajäetud tehastes,» väitis ta.

Liivalaia gümnaasiumi peatse abituriendi Carl-Robert Kagge selgitusel seisneb grafiti võlu erinevate tehnikate ja ideede katsetamises. Keskmiselt kulub konteinerile uue ilme andmiseks kolm-neli tundi.

«Ma üritan teha lõbusaid asju, et tavaline inimene ka aru saaks. Vene naised on tihtipeale kommenteerinud, et poisid teevad ilusaid asju,» oli tagasiside Loo aleviku inimestelt Kagge sõnul positiivne.

Lisaks kunstihuvilistele saavad prügikastide dekoreerimisega oma patte lunastada ka kriminaalhooldusel olijad, kellele on määratud ühiskondlikult kasuliku töö tunnid.

«Nemad teevad lihtsamaid asju, ruute ja rombe maalriteibi ja pintsliga,» ütles Siplane.