Et rahvustelevisioon ei jääks kommertskanalitele üha tihenevas konkurentsis lootusetult alla, on osa poliitikuid kaalunud ideed tuua reklaam tagasi Eesti Televisiooni ekraanile.
Rahvustelevisioon otsib konkurentsi hirmus lisaraha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõte ETVs taas reklaami lubada tõusis päevakorda seoses homme riigikogus lõpphääletusele pandava ringhäälinguseaduse muudatustega, mis ühtpidi sillutavad teed digitaaltelevisiooni tulekule, kuid teisalt vabastavad Kanal 2 ja TV 3 alates 2009. aastast kohustusest maksta 25 miljoni krooni suurust loamaksu.
Kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi hinnangul teeb parandatud seadus selge karuteene ETV-le, kinkides erakanalitele võimaluse kasvatada oma turuosa ja teenida lisakasumit.
«Tõsine probleem on, mis juhtub teles edasi. Raskel ajal, kui eelarvest tõmmatakse ERRi raha maha, jääb riik ilma 50 miljonist kroonist.
Erakanalitele jääb kätte rohkem raha, et teha juurde digikanaleid ja toota kommertsprogramme. Avalik-õiguslik ringhääling kaotab aga vaatajaid,» kirjeldas Kreitzberg.
«Siin-seal on juba kuulda olnud, et ei jää midagi muud üle kui tuua reklaam tagasi. See aga hävitaks ERRi eripära,» arutles ringhäälingunõukogusse kuuluv sotsiaaldemokraat, kes pidas seda ideed siiski arutamisväärseks.
Seesuguse toore ettepaneku lähtekohaks on tõsiasi, et 2001. aastal jäeti reklaam ETVst välja tingimusel, et kompensatsioonina hakkavad kommertskanalid maksma loatasu.
Üks selle skeemi autoreid, praegune ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles, et ei toeta mingil tingimusel reklaami tagasitoomist.
«See on intellektuaalselt huvitav idee, kuid ei ole pääsetee,» lausus Allikmaa. «Ka Euroopa Komisjon tahab muuta rangemaks riigiabi reegleid ja piirata reklaamimüügi õigusi neis Euroopa Liidu maades, kus avalik-õiguslikes kanalites reklaami näidatakse.»
Allikmaa sõnul ei ole ETV rahastamisel ja senini eelarvesse laekunud loamaksul ka otsest seost. Samas tunnistas ta, et seni on tema ja kultuuriminister Laine Jänese katsed võidelda ERRi teisele kanalile tulevaks aastaks välja raha tühja jooksnud.
«6080 miljoni krooni leidmine pole küll ületamatu takistus, kuid ma ei ole väga optimistlik,» lisas Allikmaa.
Ka Allikmaa kinnitusel muudab digitaliseerimine järsult teleturgu, sest ühe kanali edastuskulud on siis neli korda odavamad, mistõttu tuleb «kommertsi mühinal peale».
Keegi peab telejuhi sõnul pakkuma ka tasakaalustatud telepilti, hoolitsema inimeste harimise ja silmaringi eest.
«Konkurents ühe vaataja tähelepanu võitmiseks kasvab mitu korda. Erakanalid saavad seda teha kahe või kolme programmiga, rahvusringhääling jätkuvalt vaid ühe programmiga, mis igal juhul soodustab taandarengut,» ennustas ta kultuurikomisjonis ETV mõju vähenemist.
Kreitzbergi sõnul jääb talle arusaamatuks, miks on sellises olukorras vaja digitaliseerimise tähtaegu aasta võrra varasemaks tuua. Uute reeglite järgi lõpeb analoogedastuses telesaadete näitamine 2010. aasta 1. juulil.
Seni jõuavad programmid vaatajateni paralleeledastuses.
Reformierakondlase Helmer Jõe väitel puudutab digipööre otseselt 120 000 Eesti leibkonda, kel tuleb endale lähemate aastate jooksul digiboks muretseda. Digibokside hinnad jäävad vahemikku 10002500 krooni, ka on võimalik neid mõõduka igakuise tasu eest rentida, märkis Jõgi.