Ameerika orkestritel pole raske maksta tippdirigentidele hiigelsummasid ning sealsete dirigentide palgaedetabeli esikümnesse mahub ka eestlane Neeme Järvi.
Neeme Järvi saab tippudeväärilist tasu
13. juuni 2008, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikides suurte hulka kuuluv ajaleht Chicago Tribune avaldas hiljuti artikli sealsete dirigentide sissetulekust. Orkestrikonsultandi Drew McManuse veebilehelt saadud andmete põhjal koostatud edetabelis on Neeme Järvi kaheksandal kohal. Edetabel on koostatud ühe hooaja ja ühe orkestri juures makstud tasu põhjal.
Oma esimesel hooajal keskmist mõõtu New Jersey orkestri juures (2005/2006) maksti Järvile 900 000 dollarit ehk üheksa miljonit Eesti krooni, ent hooaeg enne seda, ligemale kolm korda suurema eelarvega Detroidi orkestri juures oli Järvi palk umbes 600 000 dollarit. Viimast toonitab McManus kurioosumina.
Erinevused riigiti
Konsultant märkis Järvit näiteks tuues, et tundub, nagu ei valmistaks orkestritele erilisi probleeme maksta tippmuusikutele ka suuri rahasummasid. Nagu Chicago ajaleht toonitab, näitab see, et dirigentide palgad tõusevad praegu järsult.
2005/2006. aasta hooaja andmete põhjal (värskemaid usaldusväärseid andmeid pole) on Drew McManuse edetabelis aastapalga poolest esikohal newyorklaste peadirigent Lorin Maazel 2,19 miljoni dollariga (siinses vääringus tublisti üle paarikümne miljoni krooni), sellal kui Chicago orkestrit juhatanud Daniel Barenboim sai 1,91 miljonit.
«Dirigente nagu teisigi kunstnikke ei saa hinnata teenitud rahasumma põhjal,» ei soovinud dirigent Eri Klas ametivenna saavutust hinnata. Klasi sõnul erinevat honorarid riigiti ning Ameerika ei ole koht, kus oleks kõige suuremad tasud.
Pigem tasustavad dirigente kõrgemalt need riigid, kus klassikaline muusika on läbi aegade kõrgelt hinnatud, näiteks tõi Klas Itaalia.
Klasi sõnul ei saa mööda vaadata ka sellest, et kui Eestis on tulumaks 22 protsenti, siis Ameerikas läheb riigikassasse 30 protsenti ja agentuurile kuni 20 protsenti.
«Dirigendi suurim tasu on au seista orkestri ees poodiumil ning see, kuidas publik ja orkester teda vastu võtab. Auväärne on juhatada üldse ilma rahata ja tuua sellega rõõmu,» sõnas Klas.
Dirigent ei ela vaesuses
Ta möönis, et ükski dirigent ei ela vaesuses ning maailma tipporkestreid juhatavatele dirigentidele makstakse fantastilisi summasid.
«Millised need summad on, seda ei otsusta ega küsi dirigent, vaid agent. Kauplemine ja eneseupitamine ei sobi dirigeerimisega kokku,» ütles Klas. Dirigentide töö vääriline hindamine Eestis on aga Klasi hinnangul alles pika tee alguses.
«Kultuuri vallas on suured käärid, ametnikud saavad siin dirigentidest kõrgemat palka. Ometi saame just kultuuri kaudu end maailmas tutvustada,» nentis Klas. Ta tõdes, et see sunnib noored ja andekad muusikud Eestist kaugemale õnne otsima.
Dirigent Olari Elts pidas edetabeli juures märkimisväärseks hoopis üht teist aspekti.
Nimelt vähendati Ameerikas pärast 11. septembri terrorirünnakut järsult kunstiüritusi ning mitmed orkestrid läksid pankrotti. Dirigentide aina suurenevad sissetulekud, millele McManus tähelepanu juhib, võivad tähendada olukorra normaliseerumist.
Tasud Ameerikas
Lorin Maazel (New Yorgi filharmooniaorkester) 2 189 455 dollarit
Daniel Barenboim (Chicago sümfooniaorkester) 1 910 997 dollarit
Christoph Eschenbach (Philadelphia orkester) 1 586 000 dollarit
Michael Tilson Thomas (San Francisco sümfooniaorkester) 1 576 874 dollarit
Esa-Pekka Salonen (Los Angelese sümfooniaorkester) 1 576 285 dollarit
James Levine (Bostoni sümfooniaorkester) 1 536 768 dollarit
Franz Welser-Möst (Clevelandi orkester) 1 226 197 dollarit
Neeme Järvi (New Jersey sümfooniaorkester) 900 000 dollarit
David Robertson (St. Louis sümfooniaorkester) 764 442 dollarit
Osmo Vänskä (Minnesota orkester) 713 518 dollarit
Peadirigentide keskmine sissetulek on Ameerikas 620 000 dollari ringis
Allikas: Chicago Tribune