Vandeadvokaat Jüri Raidla hoiatas, et Eesti on sukeldumas ülereguleerimisse ning kindlasti tuleks seda vältida.
Raidla: oleme sukeldumas ülereguleerimisse
25. november 2009, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta rõhutas ETV saates «Foorum», mille teemadeks seekord olid strateegiline areng ja innovatsioon, sotsiaalne innovatsioon ning Eesti uue visiooni otsingud, et järelejäänud kriisiaeg tuleb ära kasutada struktuursete reformide jaoks.
Professor Mati Heidmets rõhutas, et sotsiaalse innovatsiooni mõttes on Eestil looduse poolt antud eelis - väike ühiskond. Samuti rõhutas Tallinna Ülikooli professor, et ideaalis peaks kodanikuühiskond end moraali kaudu ise reguleerima ning riigiorganisatsiooni roll seejuures olema väiksem.
Raidla rõhutas vajadust strateegilist arengut ja innovatsiooni kesksemalt juhtida, kuna praegu valitsevat ses osas peataolek. Ideaalseks mooduseks olevat Arengufondi viimine peaministri mõjualasse, kuna praegu on paljude seadustega viidud peaministri roll riigis valitsuskabineti koosoleku juhataja tasemele.
Üks etapp Eesti riigiorganisatsiooni arengus on tema hinnangul lõppemas ning järgmisse etappi sisenedes, mis lõppeb Raidla arvates 2032. aastal (kuna siis saavad esimesed vabas Eestis sündinud inimesed 40-aastaseks ning võivad presidendiks kandideerida), tuleks läbi viia riigi reorganiseerimine, et väiksemate kuludega riiki tulemuslikumalt suuta ülal pidada.
Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis tõi haldusreformist rääkides välja, et kui avalike teenuste tase kohtadel langeb, peab riik hakkama neid omavalitsustelt ära võtma ning kui haldusreformi otsust ei tule ega tule, siis ühel hetkel lihtsalt lakkavad omavalitsused avalikke teenuseid osutamast, kuna lihtsalt ei suuda seda enam teha.
Uuringukeskuse Praxis juhatuse liige Annika Uudelepp esitas küsimuse, kas Eesti on üldse võimeline muutuma ning vastas, et oleme teatava hetke kaotanud ning muutunud pisut jäigaks ja seiskunud. Kuid vaid riigiaparaadi paindlikkus võimaldab majanduse arengut.
Saate esimesele telefoniküsimusele, kas kohalikud volikogud ja riigikogu tuleks valida samal päeval, vastas jaatavalt 77 ja eitavalt 23 protsenti helistanutest.
Saate teisele telefoniküsimusele, kas haldusreformi tegemise otsus vajaks rahvahääletust, vastas jaatavalt 82 ja eitavalt 18 protsenti helistanutest.