Õppekogunemistele plaanitakse kutsuda senisest rohkem reservväelasi

Sandra Maasalu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sille Annuk

Kui tänavu sundis rahanappus õppekogunemistele kutsutavate arvu 3200-ni vähendama, siis tuleval aastal plaanib kaitseministeerium kordusõppuse teha 5424 reservväelasele.

Tänavu lükati kaitseväe ettepanekul järgmistesse aastatesse edasi mitmete allüksuste õppekogunemised, mis olid algselt plaanitud selle aasta teise poolde.

Õppekogunemistele kutsuti käesoleval aastal koos vabatahtlikega kokku 3200 reservväelast, möödunud aastal oli neid ainult ligi 1800.

Praegu eÕiguses kooskõlastusringil oleva ja kaitseväe juhataja arvamust ootava määruse eelnõu kohaselt kutsutakse tuleval aastal Kaitseväe ja Kaitseliidu õppekogunemistele tänavuse 3200 asemel 5104 reservväelast.

Kaitsevägi kutsub kordusõppustele 2892 reservväelast, sealhulgas maavägi 2605, merevägi kümme, õhuvägi 62 ja keskalluvusega struktuuriüksused 215.

Kaitseliit ootab õppekogunemisele Põhja kaitseringkonnast 765, Kirde kaitseringkonnast 204, Lõuna kaitseringkonnast 829 ja Lääne kaitseringkonnast 414 inimest.

Õppekogunemiste käigus harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ning tegevusi nii üksikvõitleja kui ka allüksuse tasandil, samuti aitavad õppekogunemised aastaid tagasi ajateenistuse läbinutel värskendada oma sõjalisi oskusi.

Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist palka ja auastmetasu.

Reservväelastele teatatakse nende kutsumisest õppekogunemisele ette vähemalt 120 päeva ning vastavalt seadusele on tööandja kohustatud töötaja õppekogunemise ajaks töölt vabastama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles