Ministeerium: varem ei osatud pedofiiliat piisavalt karta

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees.

Justiitsministeeriumi asekantsleri Heili Sepa sõnul on jõutud pedofiiliavastases seadusloomes tõsisemate tulemusteni alles nüüd seepärast, et 5-10 aasta eest ei tunnetatud lapsepilastamist Eestis nii tõsise probleemina.


«Õigusloome arengule just selles vallas on kindlasti hoogu andnud see, et tegelikult 5-10 aasta eest ei julgetud/osatud neil teemadel nii avalikult rääkida. Seetõttu tundus ka probleem marginaalsem, kui see tegelikult oli,» rääkis Sepp Postimees.ee'le.

«Elav diskussioon ja avalik ideede genereerimine on kindlasti lahenduste leidmisele kaasa aidanud.»

Teisalt märkis ta, et õigusloome võtabki paratamatult aega. «Eriti oluline on, et karistusõigusealased muudatused poleks rutakad, vaid tõsiselt läbikaalutud - otsustatakse siin ju inimese saatuse ja vabaduse üle.»

Pedofiilid püütakse võrku

Ministeeriumil on viimasest ajast ette näidata mitmeid algatusi, mis puudutavad ka pedofiiliaga tegelemist. Paraku võtab nende esimeste tulemusteni jõudmine sageli oma aja.

Nii võivad pedofiilid juba praegu sattuda pärast süüdimõistmist võrgustikku, kus neid enam eriti kergesti omapäi ei jäeta.

Nimelt võib kohtunik mõista näiteks pedofiili viieks aastaks vangi, kuid jätta ta tegelikult sinna kümneks aastaks. Ta allutatakse sel juhul karistusjärgsele kinnipidamisele - kui leitakse, et see on pea ainus viis uute ohvrite vältimiseks.

Samuti allutatakse vabanenud pedofiilid karistusjärgsele käitumiskontrollile - see on sarnane tingimisi vabastatute kriminaalhooldusele, kuid seda rakendatakse ka täisaja äraistunutele, kui see aeg on olnud vähemalt kaks aastat.

Vabanemine võib olla ajutine

Vangi edasi jäetud võivad siiski vabaneda kohe pärast karistuse ärakandmist või hiljem, kui täitmiskohtunik leiab, et nad pole enam ohtlikud. Nad vabanevad sel juhul tingimisi ja allutatakse käitumiskontrollile.

Kui tekib kartus, et inimene jätkab käitumiskontrolli ajal pedofiilset tegevust, võib ta uuesti kinni panna.

Praegu pole siiski Sepa sõnul kumbagi - ei käitumiskontrolli ega kinnipidamist - kellelegi kohaldatud, sest seadus on veel värske - kehtinud vaid neli kuud.

«Nimelt on karistusjärgne kinnipidamine ja käitumiskontroll seaduse järgi kohaldatavad vaid isikute suhtes, kes on viimase kuriteo pannud toime pärast käesoleva seadusmuudatuse jõustumist ning kes on kandnud mõistetud vangistusest ära vähemalt 2 aastat.»

Seega saab selle reformi vilju maitsta tõenäoliselt alles 2012. aastast.

Kaks aastat kastreerimiseni?

Pedofiili ootab tulevikus ees aga veelgi enamat.

Sepa sõnul võimaldavad seadused kohtul käitumiskontrolli osana määrata süüdimõistetuid ravile, näiteks psühhiaatri vastuvõtule ja seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogrammi.

Ka vanglates on olemas seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogramm.

«Samuti saab loodetavasti alates aastast 2011 hakata rakendama pedofiilide kompleksravi, mille osa on ka keemiline kastreerimine.»

Varem ei saa kompleksravi Sepa väitel alustada muuhulgas seetõttu, et Eestis pole peaaegu üldse sellele valdkonnale spetsialiseerunud spetsialiste.

«Samuti on enne ravi pakkumist vaja ekspertidega kokku leppida raviprotsessi üksikasjades, st ravijuhendis, ravile suunamise korras, ravile allumise järelevalvemeetmetes jne.»

Esimese sammuna valmib Sepa sõnul järgmisel aastal seksuaalkurjategijate ravijuhend, koostatakse vajalikud seadusemuudatused ning alustatakse personali koolitamist. 2011. aastal on kavas taotleda raha Euroopa sotsiaalfondist kompleksravi pilootprojektiks.

Tagasi üles