Rahvusooper leinab varalahkunud Annika Tõnurit

Annika Tõnuri Fiordiligi rollis Mozarti ooperis «Cosi fan tutte». Foto: Rahvusooper Estonia

Rahvusooper Estonia leinab lahkunud Annika Tõnurit, kes oli üks Eesti muusikateatri isikupärasema võluga artiste.

Annika Tõnuri vara katkenud teele mahtus mitu muusikuelu – pianisti, laulja ja pedagoogi oma. Ta õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kla­verit ja töötas lõpetamise järel aastatel 1979–1989 G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis kontsertmeistrina.

Aastal 1989 lõpetas ta laulja erialal Tallinna Konservatooriumi ja võitis publiku südamed juba oma esimese pearolliga Estonia teatris – Fiordiligi Mozarti «Così fan tuttes». Rahvusooperis töötaski ta suurema osa oma elust – aastani 1998 koosseisulise solisti ja hiljem vabakutselisena.

Meeldejäävaimad ooperirollid sündisid Mozarti ja Rossini teostes: lisaks Fiordiligile Cherubino «Figaro pulmas», Pamina «Võluflöödis» ja Rosina «Sevilla habemeajajas». Neis töödes avaldusid kõige ilmekamalt Annika musikaalsus, põhjalikkus ja näitlejameisterlikkus, seisab rahvusooperi järelhüüdes.

Aastal 1996 esitas ta Vanemuises oma unistusterolli – Violettat Verdi «Traviatas» – ja on kolleegide mälestustesse jäänud erakordselt hingestatud ja sugestiivse mänguga.

Annika Tõnuri lavaline sarm, väljapeetus ja stiilitunnetus aitasid tal luua unustamatuid klassikalise opereti prima­donna rolle (nimiosad «Silvas», «KrahvinnaMarizas», «Viktorias ja tema husaaris», Odette «Bajadeeris» ja krahvinna Zedlau «Viini veres»).

Mitmekülgse artistina osales Annika Tõnuri ka muusikalides (Tzeitel «Viiuldajas katusel», Konferansjee «Kabarees», paruness Elsa «Helisevas muusikas»), lasteetendustes  («Pinocchio» ja «Suur Munamägi»), filmis («31. osakonna hukk»), draamalavastuses («Öö hommik» Tallinna Linnateatris) ja revüükavades (teatris Bel-Etage).

Lisaks teatritööle andis Annika Tõnuri kontserte nii kammer- kui ka oratooriumilauljana (Mozarti «Reekviem» ja missa c-moll, Sisaski ja Kangro missad, Bergi «Wozzeck-süit»), sageli koos ansamblitega Camerata Tallinn ja Evergreen. 1990. a. pälvis ta noore muusiku preemia ja 1996. a. Georg Otsa auhinna.

«Aastatel 2006–2009 töötas Annika Tõnuri laulu- ja klaveripedagoogina Islandil, Heimaey saarel, kus ta pärast pikka ja rasket võitlust oli sunnitud haigusele alla andma, kaotamata küll usku sellesse, et elu on igavene,» teatas rahvusooper Estonia.

«Mälestus säravast lauljatarist, sügavalt eetilisest, targast ja vaprast inimesest jääb alatiseks soojendama kõiki, kel oli õnn Annika Tõnuriga kohtuda – nii laval kui ka lava taga.»