Läänemere üldine seis on stabiilne ning mõned mereosad on koguni paremas olukorras kui aastakümneid tagasi. Siiski peetakse seda maailma üheks reostatumaks mereks.
Läänemeri seisab vankumatult reostunumate hulgas
12. juuli 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veel mõned aastad tagasi hoiatas Maailma Looduse Fond inimesi mürgiste Läänemere kalade eest. Eesti Mereinstituudi vanemteaduri Henn Ojaveeri sõnul on mürgiste ainete (raskemetallid, toksilised ained) kontsentratsioon Läänemere kalades üldiselt vähenemas. «Üldine tendents on olukorra paranemise suunas,» ütles Ojaveer.
Teadlase sõnul tuleb Läänemere seisukorra hindamisel arvestada, et tegemist on väga tundliku poolsuletud merega.
Aastakümnete jooksul Läänemerre sisse voolanud reostus ei kao kuskile. «Seoses põllumajanduslangusega mere idakaldal on reostuskoormus viimastel aastakümnetel teatud piirkondades vähenenud,» ütles Ojaveer.
Teadlase sõnul jõuab merre järjest vähem mürgiseid aineid, lämmastikku ning fosforiidiühendeid. «Kogu süsteemis, eriti aga toiduahelate kõrgemate lülide seisundis see päris otseselt ei peegeldu,» rääkis ta. Järjest suurenev lisarisk on aga väga intensiivne laevaliiklus, kuna laevaõnnetuste korral võib vette voolata suurtes kogustes naftat.
Läänemeres on neli rahvusvaheliselt majandatavat kalaliiki. Need on räim, kilu, tursk ja lõhe. Ojaveeri sõnul on Läänemere kalavarude üldine seis isegi veidi parem kui mujal Euroopas. Samas on väga tõsised probleemid tursa ja lõhega.
«Soome teadlased võrdlesid Helsingi lähedal kalastiku seisu seitsmekümnendate ja üheksakümnendate aastatega,» rääkis teadlane. «Tuli välja, et olulisi muutusi ei ole toimunud.» Domineerivad olid ja on ahvenlased ning karplased, kes taluvad edukalt eutrofeerunud keskkonda.
Kuigi kalavarude üldises vähenemises süüdistatakse tihti teisi tegureid, nagu kormorane ja hülgeid, on Ojaveeri sõnul nende arvukuse suurim mõjutaja ikkagi inimene. Vaatamata sellele, et hüljeste arv on viimastel aastatel oluliselt tõusnud.
Kuigi mere seis on suhteliselt stabiilne ning näitab kohati paranemise märke, ei ole olukord siiski kiita. Kuna Läänemeri on poolsuletud, ei lahjene vette sattunud kogused nii nagu ookeanides.
«Läänemerd käsitletakse kui väga tugevalt inimmõju all olevat süsteemi ning peetakse üheks maailma kõige reostatumaks mereks,» ütles Ojaveer. (PM)