/nginx/o/2009/12/16/283154t1h7d43.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Väino Linde sõnul oli president Toomas Hendrik Ilvesel õigus, et riigiteenijate ametipalku reformiva seaduse vastuvõtmine polnud mainekujunduslikult hea, kuid Linde hinnangul oli see paratamatu.
Linde ütles, et riigikogu liikmete palgaküsimustega tegelemine ei tõsta autoriteeti rahva silmis nii või teisiti. «Ükskõik, mis viisil oleksime selle palgasüsteemi juurutanud, alati leidub neid, kes seda kritiseerivad. Ja miks ka mitte - demokraatlik riik ongi selline,» nentis Linde.
Põhiseaduskomisjoni esimees rõhutas uue palgaseaduse tähtsust - sellega loodi esimest korda ühtne palgasüsteem riigi kõrgematele ametnikele, kohtunikele ja riigikogu liikmetele, pannes nad kõik staatuspalkadega hierarhiatabelisse.
«Kui Eesti on demokraatlik parlamentaarne vabariik, ei saa mitte kuidagi jätta parlamendiliikmeid selles tabelis tahapoole. Üritasime tabeli tõesti nii üles ehitada, et parlamendiliikmete palk ei tõuseks,» rääkis ta.
Linde sõnul püüti küll süsteemi üles ehitada nii, et riigikogu liikmete palk ei tõuseks, kuid arvutuslikult osutus see keeruliseks ning sellega, et lõpuks jäi palgatõus 400 krooni peale, jäid eelnõu koostajad lõpuks ise rahule.
«Siit ei saa suurt palgatõusu küll kuidagi välja lugeda. Presidendil on muidugi õigus nii arvata ja mainekujunduslikult loomulikult palkadega tegelemine ei too riigikogule autoriteeti juurde,» tõdes ta.
Linde lisas, et on kursis arvamustega, et parlamendiliikme palk võiks olla palju väiksem, näiteks 20 000 krooni. «Aga siis nende ametnike, kes hierarhias peaksid olema piltlikult öeldes tagapool - on nad siis ministeeriumide kantslerid või riiklik lepitaja - nende palgad oleksid juba õige väiksed,» põhjendas ta selle sammu võimatust.
Palga vähendamisega vale signaal?
«Kui me oleksime teinud miinuspalgad ja võtnud kõikidel palku vähemaks, oleks seda signaali saanud teistpidi võimendada: et riigikogu arvab, et pooleteise aasta pärast on Eesti majandusseis väga halb,» selgitas Linde.
«Meie üritasime ka euro sisse tuua, et me oleme kaunis kindlad, et euro tuleb ja märkisime palga eurodena, ikka saime kriitika osaliseks,» nukrutses ta.
Linde arvas, et ühiskonnas tekkinud ebaõigluse tunne on vaid hetkeline, sest palgad tehti ikkagi aastateks. «Olen üpris kindel, et mõnede aastate pärast on neid riigijuhte, kes leiavad, et võiks suuremat palka saada.»
President Toomas Hendrik Ilves ütles eile ETV-le antud aastalõpuintervjuus, et riigikogu liikmete ja kõrgemate riigiametnike töötasu lahtisidumine Eesti keskmisest palgast oli vajalik, kuid parlamendisaadikute palgatõus ei mõju tema hinnangul riigikogu mainele hästi.