Egiptus pimepöördel

Peeter Raudsik
, Akadeemiline Orientaalselts
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Kokkupõrgetes 3. juulil kukutatud presidendi Muhammad Mursi toetajate ja relvajõudude vahel sai surma pea tuhat inimest. Nagu Egiptuse üleminekuvalitsuse juhi Adli Mansouri kõneisik Mustafa Hijazi, nii jutlustavad ka valitsuse kontrolli all olevad meediakanalid rahva ühtehoidmisest ja armee võitlusest terroristliku Muslimi Vennaskonnaga.

Iidne legend räägib sellest, kuidas fatimiidide dünastia vallutas rohkem kui tuhat aastat tagasi Egiptuse alad ning kindral Al Siqilli sai endale ülesandeks rajada sellele maale uus pealinn. Uue linna ehitamise aja pidi määrama tähtede seis. Selleks pandi juba valmis vaadatud linnamüüride asukohale nöörid kellukestega, sobiva tähtede seisu korral pidid kellukesed helisema hakkama. Ühel päeval kogunesid nööridele linnuparved ja tulevased müürid kõlisesidki Niiluse kaldail. Tähed osutasid sõjakale Marsile (araabia k Al Qahir ’vallutaja, alistaja’) ning Kairo nimi püsib tänaseni.

Kindralite otsustusroll Egiptuse aladel on vaheldava eduga kestnud aegade algusest saadik. Sõjaväe turgutatud natsionalismile paistab alternatiivi pakkuvat vaid islam, mis pärast araabia kevadet sai üle pika aja vabalt levida. Praegust patiseisu võib vaadelda kui järjekordset selle kestva võitlustandri ilmingut. Kumb autokraatia tagab piirkonnas stabiilsuse, see küsimus vaevab ka välisriike.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles