Eesti moetegijate tippe esitlev Kaamos-projekt rõõmustab sügisel huvilisi nii mastaapse näituse kui fotoraamatuna. Ajakiri Pulss vahendab nelja osaleva disaineri mõtteid Tallinna kohast moes. Vestlusringis on jalanõude ja aksessuaaride disainer Sille Sikmann, haute couture disainer ja omanimelise ateljee omanik Kristina Viirpalu, pesu ja aksessuaaride disainer Helen Valk-Varavin ning Montoni disainer Piret Puppart.
Tallinn − Eesti moemeka?
Sille Sikmann: Jah, sest esiteks on ta pealinn ja siia on koondunud ka paljud disainerid, kes oma loomingut avaldavad, sest võrreldes teiste Eesti linnadega on moel Tallinnas rohkem võimalust areneda. See ei tähenda, et ka teised linnad ei võiks saada võimalust esile tõusta, lihtsalt Tallinnal on väga pikk edumaa.
Kristina Viirpalu: On, ja saab järjest hoogu juurde, kuna nii suurt kontsentratsiooni ateljeesid ja unikaaleksemplaridega kohaliku toodanguga disainibutiike on väga raske veel kuskilt leida.
Helen Valk-Varavin: Eesti moekeskus on Tallinn kindlasti, aga minu arust on mõnus seda natuke eemalt vaadata. Mulle meeldib Tallinnas moešõusid teha ja moeüritustel käia ning siis jälle Tartusse tagasi tulla. See hoiab kuidagi värskena.
Piret Puppart: Meka on minu jaoks koht, kus tuleb põhiinspiratsioon, ja seetõttu Tallinna ma selleks nimetada ei saa. Minu jaoks algab kogu fun metsast ja põllust ja külast. See on see väärtus, mis inspireerib ja annab esimese tõuke. Lisaks on eri maapiirkondadest pärit ka ERMi rahvarõivaid talletav kogu, mis on minu jaoks absoluutselt märgilise tähendusega koht.
Tallinna tänavapilt – kus liiguvad linna stiilseimad?
Sille Sikmann: Tartlasena kommenteeriks oma viimaseid kogemusi ehk nii, et vahel on osal naistel liiga kõrged kontsad ja on näha, kuidas ilu nimel tuuakse valusaid ohvreid, kuid meeste puhul võiks öelda, et on hakatud enda eest rohkem hoolt kandma, mida on lust vaadata. Paljud mu stiilsed sõbrad ja tuttavad elavad Kalamajas ja Tatari tänava piirkonnas.
Kristina Viirpalu: Pilt on ju ikka päris hea. Ja positiivne on see, et rolli ei mängi enam nii väga märgikultus kui see, et inimesed tahavad erineda, massist eristuda. Tekkinud on vintage’i-fännid, second-hand-riideid miksitakse kallimate toodetega. Aru on hakatud saama sellest, et läheneda tuleb loominguliselt. Moekust ei tahaks kohaspetsiifikaga hakata piirama. Stiilseid võib olla kõikjal!
Helen Valk-Varavin: Võrreldes Tartuga on Tallinna tänavapilt oluliselt kirjum. Tartus torkab silma selliste kampsunites humanitaaride, mõtlen seda kõige paremas mõttes, suur osakaal. Tallinnas ei oskagi kohe välja tuua, et mõni stiiligrupp teistest rohkem silma torkaks. Elanike arvu ja stiilsete inimeste vahel on kindlasti võrdeline seos, st Tallinnas on rohkem isikupärase stiiliga inimesi kui Tartus. Mulle tundub, et Kalamajas on stiilseid inimesi eriti palju, just selliseid, kellel on ka silmanähtavalt stiilne elustiil. Ja muidugi kontsentreerub stiilseid inimesi eriti palju moeüritustele, mille pärast Tallinnas käin.
Piret Puppart: Mulle meeldib vaadata noori, kes juba praegu, kaheteist-kolmeteistaastasena võtavad väga kiirelt omaks uusi moesuundi ja seda omas võtmes. Vaikselt kujutan ette ja elan selles, milliseks see tänavapilt kümne aasta pärast saada võiks, kui kõik need juba praegu ägedad tegelased on suureks kasvanud. Miks mõelda ette ainult aasta, kui seda võiks teha kümne kaupa? Telliskivi piirkond on üks mõnus paik, kus silm puhkab, eriti kui seal toimuvad täikad. Täikad ja vanakraamikohad on üldiselt need üritused, kus näeb omanäolisi inimesi endale omanäolist tavaari soetamas. No ja siis muidugi minu oma seltskond!
Tallinn kui inspiratsioon?
Sille Sikmann: Kalamaja puidust linnak, mis meenutab Tartut, elasin ise ka seal ja sellest on saanud vinge loovuse kulgemise ala − palju lahedaid kohvikuid, lõpetades disainipoodidega, seal tekib väga kodune tunne. Ja Tallinna vanalinna galeriid ja väiksed kangialused poekesed ja nurgakesed oma müstilises olemuses. Võiks öelda, et Tallinn on vahepeal palju arenenud selle ajaga, mis ma seal enam ei ela, nii et põnev on jälgida.
Kristina Viirpalu: Mind inspireerivad inimesed ja ma armastan vanalinna.
Helen Valk-Varavin: Minu jaoks on kõige inspireerivam bussijaam, sest tean, et ees on kaks ja pool tundi bussisõitu Tartu poole, mille saab pühendada uute disainide leiutamisele ja ideede edasiarendamisele.
Piret Puppart: Esimeseks kindlasti vanalinn, sest mida rohkem ilma mööda ringi liikuda, seda rohkem saad aru, kui vägeva arhitektuuriga on tegu, ja teiseks üks maagiline teeperv linna (Õismäe) piiril suunaga Keila poole. See on esmapilgul nagu täiesti tavaline teeperv, kus on väheke risu ja rääma ja võsa, aga milline maagia sealt välja tuleb, kui moeseeriaid pildistama hakata! Iga kahe sammu tagant leiad uue imelise ja totaalselt omanäolise võttepaiga!
Kaamos-projekti näitust saab vaadata Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis (Lai tn 17) 27. septembrist kuni 24. novembrini 2013. Fotoalbum on müügil Apollo ja Rahva Raamatu poodides.