Eri aastate Klaaspärlimänge ühendab kõrge professionaalne tase ja isevärki üllatused – tõeline mäng väärib küünlaid ainult siis, kui see iga kord eelmistest erineb. Tänavuse festivali esinejad on maailmanimega muusikud väga erineva maitsega muusikahuvilistele: Euroopa Liidu Barokkorkester, ansambel Villancico, segakoor Latvija, Tobiase keelpillikvartett, saksofonistid Anders Paulsson ja Ulli A. Ruetzel, klavessiinimängija Lars Ulrik Mortensen, pianist Irina Zahharenkova, klaveriduo Mikalai–Ratassepp.
Estonia Seltsi segakoori, ansambli Paukenfest ja kammerkoori A. Le Coq kõrval pakuvad põnevust sellised kooslused nagu Trio Rähni – Koyama – Geringas ning duo Rein Kilk & Olav Ehala.
Dirigendikeppi hoiab lisaks Risto Joostile ja Peeter Saanile ka türklane Emre Araci, kelle esinemisest tõotab tulla midagi erilist.
Türgi sultanite heliloomingu kontserdil 20. juulil kõlab küll 19. sajandi sultanite muusika, kuid kindlasti jõudsid Euroopa mõjud türklasteni juba varem. Nagu leiab Edinburghi haridusega Emre Araci, on raske täpselt määratleda aega, kui eurooplased ja türklased esimest korda muusikaliselt kokku puutusid, kuid võib oletada, et see toimus lahinguväljadel.
Ottomanide militaarne muusika mõjutas Euroopa heliloojaid – Araci leiab, et Beethoveni, Haydni ja Mozarti löökpillipartiides on tugevalt tunda türklaste loomingut. Samas ei saa aga öelda, et varane euroopa muusika oleks türklasi pannud vaimustuma.
Üks vanemaid ja vast ka kurioossemaid kirjalikke jäädvustusi, mille Araci on leidnud kahe erineva muusikakultuuri kokkupuutest, pärineb Süleyman I Toreda ajast (1520–66), kui Francois I saatis heasoovlikkuse märgiks sultani juurde oma muusikud.