Balti pataljon on homsest NATO reageerimisjõudude koosseisus valmisolekus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Toomas Huik

Homme asub NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus valmisolekusse Balti pataljon, et olla vajadusel valmis kiirest täitma sõjalisi ülesandeid kustahes maailmas.

Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine jalaväeüksus, mis loodi panustamaks NATO reageerimisjõududesse NRF-14. Reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid.

Eesti kaitseväe üksustest asuvad pataljoni koosseisus valmisolekusse jalaväekompanii, luurerühm, kaks sõjaväepolitsei jagu, demineerimismeeskond, logistiline toetusüksus, staabiohvitserid ja -allohvitser, kokku üle 200 Eesti kaitseväelase. Üle 800 liikmelise üksuse juhtriigiks on Leedu, kes mehitab ligi kolmveerand pataljoni koosseisust.

Balti pataljoni valmidusperiood NRF-14 koosseisu kestab 2010. aasta teise poolaastani. Eelmise reageerimisjõudude rotatsiooni (NRF-13) koosseisus teeniv mereväe miinijahtija Sakala lõpetab oma valmisoleku 5. jaanuaril.

NATO reageerimisjõud NRF (NATO Response Force) loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid.

Reageerimisjõudude koosseisus on varasematel aastatel valmisolekus olnud Eesti demineerimismeeskond, sõjaväepolitseirühm, Kaitseliidu baasil moodustatud üksus Põhjala lahingugrupis, samuti mereväe miinijahtijad Sakala, Admiral Cowan ja Sulev ning staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka.

2010. aasta teisel poolaastal on Eesti Kaitseväe üksustest valmisolekus miinijahtija Admiral Cowan.

Tagasi üles