Kaitsevägi hangib lahingumasinaid ja iseliikuvaid suurtükke

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Iseliikuvad suurtükid K-9. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Reuters / Scanpix

Kaitseministeerium kulutab riigieelarve eelnõu järgi tuleval aastal investeeringuteks 43,26 miljonit eurot, muu hulgas alustab ministeerium tuleval aastal iseliikuvate suurtükkide ja lahingumasinate hanget.

Järgmise aasta suurim projekt on kindlasti viie uue kasarmu ehitamine, aasta lõpuks valmivad neli uut kasarmut Võrus, Jõhvis ja Ämaris ning lisaks sellele renoveeritakse üks hoone Miinisadamas, ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Artur Jugaste Postimehele.

Selle projektiga luuakse juurde kokku 1440 uut kasarmukohta ning kõigi ajateenijate olmetingimused jõuavad kaasaegsele, 21. sajandi tasemele. Projekti kogumaksumus on ligi 24 miljonit eurot.

Järgmisel aastal jõuab Eestisse teine ThalesRaytheoni Ground Master 403 tüüpi radar, mis hakkab tööle Otepääl.

Ka jõuab järgmisel aastal Eestisse Hollandist kuues saadetis Sisu XA-188 soomukeid, mida kuni jalaväe lahingumasinate hankimiseni kasutab elukutseline Scoutspataljon. Sisu XA-188 hankimise projekt lõpeb 2015. aastal.

Järgmisel aastal alustab kaitseministeerium mitut suurprojekti lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide, uue põlvkonna tankitõrje relvasüsteemide hankimiseks. Tuleval aastal on kavas kujundada praegune 1. jalaväebrigaad mehhaniseeritud löögiüksuseks ehk väekoondiseks, mis on relvastatud  jalaväe lahingumasinate, soomustransportööride ja iseliikuvate suurtükkidega.

«Arendame tunduvalt kaitseväe tankitõrjevõimet ja  võtame relvastusse kaasaegsed kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketikompleksid. Kalevi pataljoni ajateenijad on juba alustanud väljaõpet soomukitel PASI-180,» märkis Jugaste.

Samuti on kavas relvastada, varustada ja mehitada täielikult üks kiirreageerimisvõimeline jalaväebrigaad ja jätkata teise kiirreageerimisvõimelise jalaväebrigaadi arendamist.

Tuleval aastal jätkub Ämari lennubaasi varustamine maapealse tehnikaga lennukite ja lennuvälja territooriumi teenindamiseks. Ämarisse paigaldatakse täppismaandumisradar ehk PAR-radar.

Kaitsevägi kutsub järgmisel aastal teenistusse 3200 ajateenijat ja jätkab reservõppekogunemiste korraldamist 5000 reservväelasele.

Kaitseministeerium peab järgmise aasta üheks suurimaks ülesandeks uue riigikaitseseaduse ettevalmistamist. «Meie eesmärk on muuta riigikaitsealast seadusandlust oluliselt kaasaegsemaks ja viia see vastavusse laiapindse riigikaitse põhimõtetega,» lausus Jugaste.

Järgmise aasta tähtsamate sammude hulka kuulub ka Afganistani missiooni lõpetamine ja Eesti jalaväekompanii kojutoomine. Sellega seoses on uuel aastal kaitseministeeriumi jaoks päevakorral küsimus, kuidas tagada, et Afganistani missiooni käigus Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigiga välja kujunenud tihe koostöö jätkuks.

Jätkuvalt on üks kaitseministeeriumi prioriteete veteranipoliitika elluviimine, et suurendada välismissioonidel osalenud kaitseväelastele pakutavat ühiskondlikku tunnustust ja tuge.

«Kaitseministeeriumile on väga oluline, et valitsuse kindel kurss on kinni pidada kahe protsendi sisemajanduse koguprodukti suunamisest riigikaitsesse. Seetõttu saame kaitseväge arendada nii, et Eesti tegelik kaitsevõime ja riigikaitsesse panustamine nii personali varustuse ja relvasüsteemide osas kasvab,» sõnas Jugaste.

Tänavu jaanuaris valitsuse heaks kiidetud riigikaitse arengukava eesmärk on meie kaitseväe sõjalise võimekuse ja võitlusvõime tõstmine. Arengukava vähendab staapide arvu ja suurendab kaitseväe valmisolekut ning lahinguvõimet.

Tagasi üles