Helir-Valdor Seeder kirjeldas, kuidas põllumajandusministeerium maaelu arengukava rolli maaelu edendamisel näeb ning tõi välja viis valdkonda, millele see keskendub. Nendeks on teadmussiire põllumajanduses, metsanduses ja toiduainesektoris; põllumajanduse konkurentsivõime; toidutarneahela toimimine; keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus.
Ta märkis, et uuel perioodil on maaelu arengukava raames koos ELi panuse ja Eesti riigi poolse kaasrahastamisega kasutada 936 miljonit eurot. Sellest 35 protsenti ehk 330 miljonit eurot läheb keskkonna valdkonnale, 28 protsenti (262 miljonit eurot) konkurentsivõimele, 18 protsenti (167 miljonit eurot) maaettevõtlusele ja kohalikule algatusele, 11 protsenti (104 miljonit eurot) toidutarneahelale ning neli protsenti (37 miljonit eurot) teadmussiirdele.
«Tulles keskkonna valdkonna juurde, siis me oleme hästi varustatud maaressursiga, meil on keskkonnasõbralikuks tootmiseks sobiv kliima, meil on suhteliselt suur mahepõllumajandusmaa osakaal ning säilinud on palju erinevaid loodusväärtusi,» ütles minister. «Samas peame silmas pidama, et põllumajanduse kontsentreerumisega kaasneb ka selle intensiivistumine ning sellega omakorda võimalikud keskkonnariskid. Sellest tulenevalt keskendub maaelu arengukava keskkonna valdkonnas läbi erinevate aktiivsete meetmete põllumajanduse mõjule veele, mullale ja elurikkusele.»
Konkurentsivõime parandamisel lähtutakse tema sõnul sellest, et praegu on Eesti tootjate investeerimisvõimekus, tootlikkus ja konkurentsivõime Euroopa Liidu keskmisega võrreldes madal ning sektori vanuseline struktuur ei ole jätkusuutlik. «Samas pakub maailma rahvastikukasv ning sellest tulenev nõudluse kasv nii toidu kui energiakandjate järele meie tootjatele pikas perspektiivis positiivseid väljavaateid. Konkurentsivõime parandamisele suunatud tegevuste puhul soovime tagada, et nendega kaasneks arenguhüpe ja struktuursed muudatused,» lausus Seeder.