Kihnu loobus rahapuudusel «Laulge kaasa!» saatest

Reet Linna juhitav «Laulge kaasa!» 2004. aastal Pärnus.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Kihnu vallavanem Annely Akkermann ei näe probleemi valla otsuses jätta 30 000 krooni «Laulge kaasa!» saatele kulutamata.


«Kui tasemel ansambel, kes tuleb esinema, võtab ühe õhtu eest 15 000 - 20 000 krooni, siis «Laulge kaasa!» saate eest makstav tundub täiesti õiglane summa olevat,» märkis ta Pärnu Postimehele.

Kihnu eelistab Akkermanni sõnade järgi kulutada raha näiteks kas või laste mänguväljaku rajamiseks.

«Laulge kaasa!» on ETV ja Meediagrupp Süd-Est suveprojekt, millel suur vaatajaskond. Juunis kogus saade 85 000 vaatajat. Üheksas hooaeg kulgeb Eesti Vabariigi juubeliaasta tähe all.

Raha pole

Vallavanema selgitust mööda on Kihnul juba niigi suur meediatähelepanu, mis aitas suuresti kaasa eitava otsuse tegemisel. Alles lahkus üks filmigrupp, kohe tulevad Kihnut jäädvustama itaallased. Filmitakse kogu aeg.

«Vald toetab omalt poolt traditsioonilist rituaalset kultuuriüritust «Kihnu pulm» 25 000 krooniga. Seda arvestusega, et iga 250 külalise eest tuleb maksta sada krooni. Leian, et Eestimaal on palju väga huvitavaid kohti, mis nii tihti ekraanile ei pääse kui Kihnu, ja mille rahvast ning tegemisi oleks «Laulge kaasa!» saates isegi uudsem ja huvitavam jälgida,» rääkis Akkermann.

Üheksandat aastat tuuritava populaarse saate produtsent Valdur Sepp oli hämmingus, et meedias Kihnu äraütleva näite varal ebameeldiv lumepall veerema pandi, justkui ostaksid vallad seda saadet propaganda tarvis, reklaamides end riigitelevisioonis.

Tegelikult ostab ETV «Laulge kaasa!» saate sisse produktsioonifirmalt Meediagrupp Süd-Est. Valdade makstav raha ETVsse ei jõua, pealegi katab ETV telesaate salvestuskulud.

«Laulge kaasa!» ei lähe vägisi külla

«Elu on algusaastatega võrreldes aiva kallimaks läinud. Ligemale 16 000 krooni on nüüdseks paisunud 27 000 - 30 000 krooniks ja puhtalt elukallidusest. Ometi ei lähe me kellelegi külla vägisi,» märkis produtsent.

Sepp selgitas, et eesseisvat saadet reklaamivad nad ajalehtedes. Võttegrupis on 20 inimest, kohale tuleb toimetada tehnika ja transport, mis maksab iga päevaga üha enam. Helivõimendus sätitakse lauluplatsile üles nii, et toimuv oleks hästi kuulda.

«Samal ajal ei taha me, et vallad teeksid meie saatest kohapealse tasulise ürituse, kuhu sissepääs raha eest. Meie soov on oma summat nimetades ikka see, et inimene tuleks tasuta üritusele,» selgitas Sepp.

Ta tõi näite Narvast, kus lõi kaasa ligemale 2000 inimest. Selline huvi oli tõeline üllatus. Ja kui oleks näiteks sajakrooniseid pääsmeid müüdud, oleks saatekulud pea tasa saadud.

«Aga meie mõte ongi see, et inimene, kes laulma tuleb, ei peaks maksma. Tegemist on ju väikese laulupeoga, inimeste hingepeoga. Teine aspekt, millest lähtume, on - käia kohtades, kus varem pole saadet tehtud,» arutles produtsent.

Kokkulepetega on tema sõnul nii ja naa: mõni vald helistab ise ja kutsub külla, aga mõnda kohta, mis eksootilisena tundub, helistavad saatetegijad ka ise.

Tagasi üles