/nginx/o/2009/09/30/243013t1he1dd.jpg)
Õppekavade kinnitamine riigikogust mööda minnes on valitsuse poolt kahetsusväärne jõudemonstratsioon ja hariduse enneolematu politiseerimine, leiab Peeter Kreitzberg.
Kreitzberg: valitsuse otsus on hariduse enneolematu politiseerimine
/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
14. jaanuar 2010, 14:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on kahetsusväärne jõudemonstratsioon,» ütles riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg kommentaariks tänasele valitsuse otsusele kinnitada põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad, ootamata ära arutelu riigikogus. «Iga normaalne demokraatlik riik oleks siin järginud põhiseaduslikku loogikat.»
Kreitzberg rõhutas, et riigikogus ei toimuks arutelu ju kultuurikomisjonis isekeskis, vaid kaasatud on kõikvõimalikud eskperdid ja huvigruppide esindajad.
«Praegu võttis ju kaks parteid selle dokumendi vastu,» märkis ta. «Tegelikult on tegemist hariduse enneolematu politiseerimisega. Ma poleks julgenud küll seda teed minna ja ma arvan, et haridus väärib suuremat vastutustunnet.»
Kreitzbergi sõnul polnud valitsuse otsus ka formaaljuriidiliselt tark samm, sest praegu on riigikogus arutlusel põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kus mitmed parahgrahvid puudutavad õppekavu. «Ma ei tahaks olla ebakonstruktiivne, et me peaksime nüüd riigikogus omakorda jõudemonstratsiooni tegema ja neid paragrahve muutma, aga ettepanekuid on olnud väga palju ja võib arvata küll, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tuleb muudatusi,» ütles Kreitzberg.
Valitsus kinnitas tänasel istungil haridus- ja teadusministri esitatud uued põhikooli ning gümnaasiumi riiklikud õppekavad, millele üleminek algab 2011. aasta sügisel.