Postkastidesse jõudnud detsembri soojaarvetele lisanduvad jaanuaris veel krõbedamad, ent just see talv annab suure võidu kõigile neile, kes on oma maja soojustanud.
Tellijale
Detsembrikülm tõi tulised soojaarved
20. jaanuar 2010, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembri arvete maksetähtajad seisavad alles ees, samas ei kahelnud keegi eile Postimehega korterihalduse teemadel vestelnud inimestest, et probleemid kommunaalmaksete tasumisega süvenevad kevade poole.
Talupojaloogika liidab külma ja lokkava töötuse ja teeb sellest oma järeldused. Seni aga kinnitavad nii Tallinna Kütte kui ka Tartut kütva Fortum Tartu esindajad, et ühistute võlad neile ei ole kuigivõrd kasvanud.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi lausus, et nii mõnigi korteriühistu võib praegu kasutada soojaettevõtetele maksmiseks remondifondi kogutud raha, et tasuda omakorda enda võlglaste soojaarve. Pikalt ei saa see aga jätkuda.
Jõhkrad stsenaariumid
Mardi soovitas ühistutel kummi venitamise asemel reageerida kiirelt ja otsustavalt. «Praegu on üksikuid kõnesid ühistutelt, mida võlgnikega ette võtta, aga mingit plahvatust pole veel toimunud,» lausus ta.
Omaette probleemiks on uusarenduspiirkonnad, mille tühjad korterid kuuluvad arendajatele, kellele lüüakse hingekella. Selliste majade vähesed elanikud on kinnisvarakrahh tõsise portsu ette seadnud.
Samas lisas Mardi, et masu hävitab kõike.
«Toimivatel ühistutel on veel varem korjatud raha, mida saab nüüd kasutada, iseasi, mis juhtub järgmisel kuul. Käesolev aasta ja talv on ühistute ellujäämiskursus,» ütles ta.
Juhul kui töötuks jäänute võlgnevused ühistutele muutuvad massiliseks ja kõik õiguslikud võimalused raha kättesaamiseks end ammendavad, peaks ka riik Mardi sõnul sekkuma ja looma mingi abimeetme.
«Kõige jõhkram stsenaarium on see, kui hakatakse tervetel majadel vett ja kütet välja lülitama, nagu toimus Kohtla-Järvel,» lausus korteriühistute liidu juhatuse liige.
Elamuhaldusfirma ISS Eesti elamuhalduse üksuse juhataja Jüri Kulbini sõnul on korteriomanike raskused oma kommunaalmaksete tasumisega siiski juba praegu kasvanud.
«Probleemid on suurenenud absoluutselt igas valdkonnas, olgu need siis vanad majad, uued majad või sotsiaal- ja munitsipaalmajad,» ütles ta.
Kulbini hinnangul näeb ta ka edaspidi võlgade kasvu.
Suured erinevused
Postimees viskas pilgu peale mitmete korteriomanike detsembri arvetele üle Eesti. Selgus, et ühes ja samas elurajoonis võib kahe sarnase maja soojaarve erineda kuni kümme krooni ruutmeetri kohta ehk ligi kaks korda.
Ka väiksemates asulates on keskküte enamasti kulukam kui suurtes, sest katlamaja ülalpidamise ja käigushoidmise kulud ühe elaniku kohta on lihtsalt palju suuremad.
Pärnu Mai elurajooni elanik Villiko Laaneväli ütles, et kui liita hoone kordategemise eest makstav igakuine laen ehk neli krooni ruutmeetrist ja sooja eest makstav summa 12,5 krooni ruutmeetrist, tuleb see kokkuvõttes odavam kui soojustamata ja laenuta maja tasu vaid sooja eest.
Ühistu viie aasta eest võetud remondilaen saab aga kümne aasta pärast tasutud ja siis on igakuine võit veel suurem.
«Ühistu eesotsas on tublid mehed,» lausus Laaneväli. «Meil on maja nüüd praktiliselt uus, sest pea kõik süsteemid on uued.»
Pärnu Ülejõe elurajooni hruštšovka elanik Maimu Jugala maksis sooja eest vaid 13,60 krooni ühe ruutmeetri kohta, sellal naabruses asuva täpselt samasuguse maja elanikud maksavad 23 krooni. Erinevuse põhjused on lihtsad – naise maja on korralikult soojustatud.
«Soojustus annab ikka väga palju juurde,» lausus Jugala.
Kulbini sõnul võivad soojaarved erineda Eestis kaugküttepiirkondades mitu korda.
«Väga palju sõltub sellest, kas maja on soojustatud ja korralikult renoveeritud,» lausus ta. «Mõni maja maksab ruutmeetri eest 13 krooni, mõni aga 43 krooni – vahed on väga suured.»
Soojatootjaid ühendava Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Tiit Rahkema lausus, et soojusenergia megavatt-tunni hinnad jäävad eri Eesti piirkondades praegu vahemikku 500–1000 krooni, keskmine hind on seejuures 700–800 krooni.
Rahkema hinnangul võiks korteri kütmine maksta ka külmade ilmadega kindlasti alla 20 krooni ruutmeetri kohta. «Kui on üle 20 krooni, siis on kindlasti lugu jama, sest ühistu elanikud pole midagi ette võtnud,» lisas ta.
Rahkema lisas, et renoveerimata kortermajad on Eestis endiselt enamuses. Maja välispiirded annavad siiski tema andmetel vaid 35 protsenti soojakaost, kokkuhoiu nimel tuleb hoonet uuendada märksa põhjalikumalt.