/nginx/o/2008/06/06/47269t1h7cd0.jpg)
Kui möödunud aastal hukkus tulekahjudes kokku 135 inimest, siis sel aastal on tulekahjud esimese kuue kuuga nõudnud vaid 49 elu.
Tulekahjudes hukkub üha vähem inimesi
/nginx/o/2008/07/08/55101t1h287e.jpg)
18. juuli 2008, 17:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2006. aastal oli olukord hoopis hull: siis sai tules hukka 162 inimest, vaid veidi vähem kui samal aastal liikluses.
"Varsti võin Euroopa päästeteenistuste juhtide kohtumisel rahuliku südamega istuda sinna laua otsa, kus istuvad euroopaliku ohutuskultuuriga riigid," ütles päästeameti peadirektor Kalev Timberg.
Lisaks hukkunutele peab Timberg oluliseks numbriks tulekahjudest päästetud 60 inimest, sest iga päästetu on potentsiaalne hukkunu.
Timberg nentis, et 80% õnnetustest juhtub inimeste enda hooletuse tagajärjel.
Kui 2007. aastal oli vaid üks metsatulekahju siis selle aasta kuiva suve algusega on neid juba toimunud viis, kus kokku on põlenud üle 1700 hektari maastikku.
Timberg peab metsatulekahjude puhul oluliseks tänu paremale päästetehnikale vähenenud kustutusaegu: näiteks Vihterpalu metsatulekahjus saadi 850 hektari suurune põlengupiirkond kontrolli alla nelja päevaga.
"Iga päev metsatulekahju kustutamist maksab riigile umbes miljon krooni," tõdes siseminister Jüri Pihl.