Ärimees Hillar Männis soovib Kohila valda Angerja ja Pahkla küla maadele uue suure kalmistu rajada, et eriti Tallinnas nappivatele matmiskohtadele lisa pakkuda, kuid kohalikud elanikud ei ole ettevõtmisest sugugi vaimustatud.
Ärimees tahab Tallinna kalmistukohtadega aidata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kalmistu tahame rajada tõesti eeskätt Tallinna ja Harjumaa elanikele, kuid ega mingeid asukoha piiranguid ei ole,» ütles Männis.
Ta lisas, et äriplaanis on küll idee panna käima eribuss, mis toob Tallinnast inimesi uuele kalmistule, kuid kõik sõltub ikkagi investeeringute mahust ja muudest teguritest. Esialgu ei ole midagi kindel.
Plaani järgi peaks aga praegusele heinamaale tulema umbes 100 hektari suurune kalmistu ligi 100 000 matmispaiga, kabeli, krematooriumi ja pargiga. Männiste sõnul kujuneks sellest täiesti uus tase, kus matmispaigad oleksid omaniku soovil erineva suurusega ning nende vahel paikneksid teed ja haljasalad.
Eelmisel pühapäeval tutvustas Männis oma kalmistuideed Angerja ja Pahkla küla elanikele, kes sellega eriti päri ei olnud. Sellest lähtuvalt on ärimees hakanud nüüd ostima ka muid kohti, kuhu moodne kalmistu rajada.
«Praegu väljapakutud kohas oli üks maaomanik, kellele see idee meeldis ning seepärast otsustasimegi selle paiga valida,» mainis Männis. «Kuna aga külarahvas on vastu, siis pole ju mõtet nende seljataga asju ajama. Tuleb leida ka teisi võimalusi.»
Pahkla ning Angerja küla tundus Männisele hea paik olevat, kuna see ei ole väga kaugel Tallinnast, umbes 30 kilomeetrit. Kaugemale pealinnast ei ole mõtet kalmistut rajada, sest siis lähevad bussisõidu- ja muud kulud liiga suureks.
Männise sõnul rajaneb tema äriidee põhimõttel, et tulevasel kalmistul pakutakse klientidele täisteenust - hauakoht hoitakse korras, istutatakse lilled, pannakse põlema küünlad ning pakutakse muidki teenuseid. Selle eest tuleb loomulikult maksta. Kui inimene aga tõesti soovib ise oma lähedaste haua eest hoolitseda, siis jääb ilmselt talle see võimalus.
«Praegu on ju ka teistel Eesti kalmistutel võimalik tellida hooldust ning kui vaadata hinnakirjasid, siis ega see eriti odav ei ole,» ütles Männis. «Meie pakume täiskomplekti. Kui inimene teab, et tal on lähedase surma-aastapäev, võib ta, käed taskus, kohale tulla ning kindel olla, et lilled on istutatud ning hauaplats ideaalselt korras.»
Kohila valla arhitekt Rein Ailt ütles, et Männise esitatud visioon tulevasest kalmistust on väga pealiskaudne ning selle järgi ei saa vald küll mingit otsust langetada. Kõik juurdepääsuteed ja suhtlus lähiümbrusega on segane ning kohalike elanikega ei ole kokkulepet saadud. Ideed on vaja oluliselt täpsustada, et vald saaks selles suhtes mingi otsuse teha. Praeguste andmete põhjal ei ole võimalik detailplaneeingut algatada.
Ailti sõnul on üks suuremaid kahtlusi juurdepääs kavandatavale kalmistule. Koht asub niisuguses paigas, et tuleb paigaldada päris mitu teeviita, et inimene autoga kohale jõuaks. Pealegi on juurdepääsutee seotud mitme lähedalasuva talu maadega, mille omanikud ei ole kindlasti nõus, et nende kodu lähedal hakkab tulevikus massiliselt autosid sõeluma.
«Mul on tunne, et uus kalmistu on mõeldud inimestele, kes tahavad valgetes kinnastes kohale tulla ega viitsi ise midagi teha, » ütles Ailt. «Muidugi pakuvad ka Tallinna kalmistud niisugust teenust, et inimene maksab ja tema eest tehakse kõik tööd ära. Ikkagi tundub mulle, et uue kalmistu rajamine Angerja ja Pahkla küla maadele on kohaliku elu lõhkumine.»
Siseministeeriumi kantsleri Kaia Sarneti sõnul jõuti kalmistuseaduse eelnõu väljatöötamise käigus seisukohale, et uute erakalmistute rajamist tuleks vältida.
Tallinnas napib matmispaiku
Tallinna keskkonnaametile alluva ettevõtte Tallinna Kalmistud juhataja Jaak Taevas ütles, et pealinna kalmistutel napib tõesti matmiskohti. Põhiliselt kasutatakse korduskasutust. See tähendab, et mahajäetud hauad antakse uuesti välja. Samuti võetakse kasutusse kalmistute ääremaad, kus vähegi võimalik. Näiteks on Pärnamäel mõned liigmärjad kohad, mida varem ei kasutatud, aga nüüd on käiku läinud.
Üks suuremaid lootusi matmiskohti juurde saada on Liiva kalmistu laienduse rajamine. Selle projekt on praegu olemas, kuid linna tänavuse eelarve vastuvõtmise ajaks hilines see veidi, mistõttu raha laienduse rajamiseks praegu ei ole. Taevase sõnul tuleb loota lisaeelarvele, et Liiva kalmistu laienduse ettevalmistuistöid saaks aasta lõpus või vähemalt järgmise aastas algul siiski tegema hakata. Esmalt on vaja rajade juurdepääsuteed.
Liiva kalmistu laienduseks on ette nähtud 28 hektarit maad, mis peaks vähemalt esialgu linna matmispaikade põuda natukenegi leevendada. Teiste kalmistute võimalused on ammendatud, neid laiendada ei ole võimalik, sest kogu ümberkaudne maa on hõivatud. Näiteks Pärnamäe kalmistu ulatub otsaga juba elamukvartaliteni välja. Rahumäe surnuaial võeti eelmisel aastal Tervise tänava ääres kasutusele 2,4 hektarit täiendavat maad, aga seegi ala hakkab juba täis saama.