Krõbe külm muudab luikede elu karmiks

Kinnikülmunud meri muudab luikede elu karmiks. Foto: Toomas Huik.

Praegune karm pakane ning üha kaugemale merele ulatuv jää on raskeks muutnud Eestis talvituvate luikede ja partide elu. Leevendust võib tuua lähenev torm, mis lõhub loodetavasti jääd ning annab veelindudele võimaluse jälle toitu leida.

Eesti Maaülikooli veelindude uurija Leho Luigujõe ütles, et praeguseks on Eestis loendatud 6800 kühmnokkluike, kuid kõik andmed ei ole veel koos, mistõttu võib nende lindude arv ulatuda 9000ni. Laululuiki on Eestis tõenäoliselt umbes 700. Need linnud teavad, kus talvituda ja Eestisse eriti ei jää. Põhiliselt lähevad nad talveks Taani, Saksamaa ja Hollandi vetesse.

«Luiged ongi esimesed veelinnud, kellel külmaga probleemid tekivad, kuna nad ei ole päris meie kliima linnud,» mainis Luigujõe. «Luiged tulevad endaga imehästi toime, kui saavad toitu kätte, aga see tähendab, et vesi peab olema umbes meetri sügavune. Juba pooleteise meetri sügavune vesi on neile liiast. Sama lugu on ka ujuvpartidega. Sukelduvad pardid saavad toidu palju sügavamast veest kätte.»

Luigujõe sõnul ongi suurim probleem praegu see, et enamus merest on jääs. Saaremaa kandis Vilsandi ja Vesiloo taga võib veel kohata lahvandusi ning seal pidavat madalas vees luiki lausa kuhjas koos olema. Kui lähipäevil tulebki tugev tuul, ei ole sugugi teada, kas see lõhub jääd ja tekitab täiendavalt vaba vett. Ruhnu piirivalve andmetel on jää ankurdunud ning tuul ei pruugi seda väga lõhkuda. Lootma aga peab, et vaba vett siiski tekiks.

Luigujõe ütles, et sinikaelparte on praegu Eestis kokku loetud umbes 8000, kuid sellele arvule tuleb kindlasti oluliselt lisa. Kõige arvukam veelindude liik on Eestis praegu sõtkas, mida on kokku loetud 25 000 isendit, aga seegi number pole lõplik.

Inimesed on viimastel talvedel harjunud luiki ja parte toitma. Tegelikult on niisugune abistamine Luigujõe sõnul kahe otsaga asi. Lindude toitjad on endale võtnud justkui pisikese vastutuse. Kui talved lähevad väga karmiks, siis ei suudeta enam kõiki linde toita ning nad satuvad ohtu.

Luigujõe ütles, et sai on luikedele justkui fast food ehk mitte kõige tervislikum toit, mistõttu on paljud linnud üle toidetud ning sattunud Nigula metsloomade taastuskeskusesse. Palju mõistlikum on hätta sattunud luiged kinni püüda ning vabasse vette toimetada. Nii tegi Nigula turvakodu 2003. aasta märtsis, kui ilm läks väga külmaks ning sadu luiki veeti Paldiskist Lääne-Saaremaale.

«Eestis on valmisolek luikede päästmiseks olemas, nende toitmine ei ole just kõige arukam tegevus,» ütles Luigujõe.

Keskkonnaameti metsloomade rehabilitatsioonispetsialist Kaja Kübar märkis, et kui oodatav tugev tuul Vilsandi juures jääolukorda paremaks ei muuda, tuleb luikede päästmiseks tõesti midagi ette võtta. Siiani ei ole tänavu seda veel teha vaja olnud.

Kübar märkis, et suur mure on ka väiksemate lindudega. Nigula metsloomade turvakodusse on juba toodud üks kakk, rästas ja pasknäär. Lindudel on külma ja paksu lumega toidu hankimisel suuri raskusi. Eelmise külmalaine ajal sai turvakodu palju teateid hätta sattunud tihaste ja leevikeste kohta.