Tulesurmade vähendamine on üha keerukam

Audru vallas maha põlenud elumaja. Foto: Ants Liigus/ Pärnu Postimees.

Tulekahjude ja nendes hukkute arv on vähenenud nii madalale tasemele, et selle vähendamine ennetustööga muutub üha keerukamaks. Päästeametil tuleb leida üha väiksemaid sotsiaalseid gruppe ja nutikamaid veenmismeetodeid.

Möödunud aastal toimus Eestis 8421 tulekahju, milles hukkus 63 inimest. See teeb Eesti tulesurmade arvuks 100 000 inimese kohta 4,7, mis on Euroopa keskmine tase ja millega edestame näiteks Lätit (indeks 6,46) ja Leedut (indeks 6,06).

Eesti eesmärk on aga jõuda Soome tasemeni - seal on hukkunute arv 1,95. «Meil peaks olema siis hukkunuid natuke üle 20 aastas. Aga seda ei saavuta enam suuri inimgruppe mõjutades, vaid peame otsima teatud nišše, sotsiaalseid gruppe, kus tuleohutuses on tase kehvem,» selgitas päästeameti peadirektor Kalev Timberg.

«Peamised tulekahjude põhjused on toiduvalmistamine (412 juhul), suitsetamine (332 juhul), lahtise tule kasutamine,» loetles Timberg. «Inimesed hukkuvad, muide, põhiliselt elutoas, diivanil või tugitoolis istudes, mitte magamistubades, nagu arvatakse.» Tulle jäänutest 40 protsenti oli tarvitanud alkoholi.

Tõsine on veel ka süütamiste arv - aasta peale kokku on neid tuvastatud 98 juhul.

Laste tulega mängimine on vähenenud 39 juhtumi peale, mis tähendab Timbergi sõnul, et ennetustöö selle sihtgrupiga on saavutanud häid tulemusi. Mullu hukkus tules vaid üks laps.

«Tuleb otsida veel nišše inimgruppides, keda saaksime mõjutada tulekahjude ennetuses.» Näiteks pakkus ta välja, et paluda lastel rääkida oma vanavanematele tule ohtlikkusest, sest statistika näitab, et 75 protsenti tules hukkunutest on 45-70-aastastest.

«Edasi töötame Ida-Virumaaga, sest seal on hukkunuid üpris palju. Samuti tegeleme korteriühistutega, kes infot vahendaksid oma elanikele,» rääkis ta.