/nginx/o/2010/02/04/306723t1h7ea2.jpg)
Siseministeerium sai valitsuselt ülesande korraldada üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+" koostamist, mis aitab kogu riigi ruumilist arengut suunates kaasa majanduse ning elu- ja looduskeskkonna arengule.
Siseministeerium koostab uue üleriigilise planeeringu
/nginx/o/2010/02/16/313798t1hd4b2.jpg)
4. veebruar 2010, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtib kümme aastat tagasi heaks kiidetud üleriigiline planeering „Eesti 2010", mis vajab sisulist uuendamist, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Üleriigiline planeering käsitleb ruumilist arengut kõige üldisemates küsimustes, puudutades Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna ja käsitledes ka seoseid teiste riikidega.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on aeg senist üleriiklikku planeeringut sisuliselt uuendada. «Kümme aastat tagasi vastu võetud kehtiv üleriigiline planeering on pärit sisuliselt teisest ajastust, mil Eesti polnud veel Euroopa Liidu ega ühtse Schengeni viisaruumi liige. Nüüd on aeg uuesti kokku leppida, millele lähematel aastakümnetel majanduse moderniseerimiseks ja inimeste elatustaseme tõstmiseks panustada,» ütles Kiisler.
Minister selgitas, et oluline lähteseisukoht üleriigilist planeeringut koostades on vajadus vähendada aegruumilisi vahemaid, et hoida ära nii riigisisest ääremaastumist kui ka Eesti kaugenemist Euroopa mõjukeskustest. «Üks suuri väljakutseid seda planeeringut koostades on mõelda läbi ja jõuda üksmeelele, milliseks peaksid kujunema Eesti-sisesed ja meid muu maailmaga ühendavad transpordivõrgustikud,» rääkis Kiisler.
«Eesti 2030+» käsitleb mitmeid ka senises planeeringus käsitletud teemasid nagu asustus, transport, energeetika ruumstruktuur ja roheline võrgustik. «Võib ette näha, et lisaks transpordi ja energeetika teemadele kerkivad aruteludel merealade planeerimise, linnaliste keskuste arengu ja valglinnastumise, maapiirkondade arengu ning üleriigilise tähtsusega objektide paigutusega seotud küsimused,» tõi regionaalminister näiteid eelootavast protsessist. Kiisleri sõnul ei panda üleriigilise planeeringuga paika ühegi suurobjekti asukohta, küll aga lepitakse kokku näiteks tuumajaama või tuuleparkide asukoha valiku põhimõtted.
Planeeringu algatamiseks on koostatud «Eesti 2030+» lähteseisukohad ning koondatud ettepanekud erinevatelt ministeeriumitelt, teistelt riigiasutustelt, kohalike omavalitsuste liitudelt ja muudelt organisatsioonidelt.