Siseminister Marko Pomerants leidis riigikogus keskerakondlaste arupärimisele vastates, et väikeste kohalike päästekomandode sulgemise võib lisaks rahanappusele tingida ka muutunud demograafiline situatsioon maapiirkondades.
Pomerants: päästeteenus olgu vastavuses demograafilise olukorraga
15. veebruar 2010, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Simuna päästekomando sulgemisotsuse taga oli rahaliste vahendite vähenemine eelarves,» tunnistas minister.
Pomerants vastas viie Keskerakonna fraktsiooni liikme 19. jaanuaril 2010 esitatud arupärimisele Simuna päästekomando sulgemise kohta, milles arupärijad tundsid huvi Simuna päästekomando kavatsetava sulgemise põhjuste vastu ja küsisid, kuidas nimetatud komando sulgemine mõjutab Lääne- Virumaa päästeteenistuse reageerimisvõimet.
Päästeameti personalikulud vähenesid ministri sõnul selle aasta eelarves eelmise aastaga võrreldes 30,8 miljonit krooni.
Sulgemise tingis Pomerantsi sõnul ka analüüs, mis näitas, et Simuna komando oli väikese väljasõidukoormusega ning koormus oli näidanud vähenemise trendi viimastel aastatel.
«Päästeteenus peab olema korrelatsioonis demograafilise olukorraga. Teiste piirkondade arvel, kus elanike ja riskide hulk on suurem kui Väike-Maarja vallas, ei saa ülal pidada 2 komandot vahemaaga 12 km,» leidis minister.
«Ümberkorralduste tulemusel tugevdatakse ümberkaudsete komandode valmisolekut. Simuna komando ei suutnud niikuinii elupäästevõimekust tagada, ehk siis puudus seal võimekus hoida korraga valves kolme inimest,» selgitas Pomerants.
«Simuna piirkonna inimeste jaoks aeglustub reageerimisvõime 12 minuti võrra. Üldiselt Lääne-Virumaal on aga paranenud päästeteenuse kvaliteet,» lisas ta.
«2010. kevadel on veel Kolga-Jaanis ees ümberkorraldused, sinna tuleb vabatahtlik päästekomando, loodetavasti ka Simunas-Laekveres saab loodud vabatahtlik päästekomando,» rääkis minister.