Statistikaameti andmetel osales 2009. aastal elukestvas õppes 10,6 protsenti täiskasvanud elanikest, eriti kõrgele tõusis näitaja aasta lõpus.
Elukestvas õppes osalejate arv tegi aasta lõpus rekordi
16. veebruar 2010, 11:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu viimases kvartalis oli õppijaid rohkem kui kunagi varem. 12,2 protsenti 25- kuni 64-aastastest inimestest vastas, et on küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul käinud koolitusel või omandanud haridust tasemeõppes, teatas haridusministeerium.
Eelmise aasta näitaja on peaaegu protsendipunkti jagu kõrgem tulemus kui aasta varem. Veel varasematel aastatel oli Eesti näitaja 6-7 protsendi ringis, nelja aasta tagusest näitajast on värske tulemus ligi poole kõrgem.
«See on täiesti uus tase,» rõhutas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, lisades, et ka 2008. aastal ulatus mõne kvartali tulemus üle 10 protsendi, kuid nüüd on see reegel, mitte enam erand.
Lukase sõnul näitab elukestvas õppes osalejate osakaalu kasv ühiskonnas stabiilselt 10 protsendist kõrgemale meie ühiskonna euroopalikku küpsust.
Varasemate aastate statistika näitab, et Eestis on naised aktiivsemad õppijad kui mehed. Sama trendi näitavad ka värsked andmed, kuid mehi osales elukestvas õppes pea protsendi võrra rohkem kui aasta tagasi - 7,6 protsenti. Naiste osalusprotsent oli 13,3.
Tõusnud on ka mitte-eestlaste osalus, mis on nüüd 7,9 protsenti varasema seitsme protsendi asemel. Eesti rahvusest täiskasvanutest õpib 12 protsenti.
Kõige tublimad elukestvas õppes osalejad on inimesed vanuses 25-34, kelle osalus tõusis 2009. aastaks 18,3 protsendini. Kerkis ka kõige vanema vanusegrupi osalus, mis on küll 4,6 protsendiga jätkuvalt vanusegruppide lõikes kõige madalam.
Probleemiks on olnud madalama haridustasemega inimeste aktiivsus koolis ja koolitustel osalemises, kuid ka nende osalus on tasapisi kasvamas. Mullu õppis 2,3 protsenti neist täiskasvanutest, kellel on omandatud põhiharidus või madalam haridustase, see on 0,2 protsendi võrra rohkem kui aasta varem.
Jõudsalt on kasvanud kõrgharidusega inimeste elukestvas õppes osalemine, kes ongi üks aktiivseim grupp edasiõppijaid, 2009. aastal õppis neist 18,2 protsenti.
Mullu kinnitas valitsus täiskasvanuhariduse arengukava aastani 2013, kus pööratakse tähelepanu nii täiend- ja ümberõppele, aga ka täiskasvanute osalemisele tasemekoolituses.
Täiskasvanukoolitusele aitab kaasa ka tõukefondide vahendite kasutamine, mille abil on palju erinevaid kursusi täiskasvanutele tasuta. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel on aastatel 2007-2009 saanud 60 miljoni krooni eest tasuta koolitust enam kui 23 500 töötavat täiskasvanut 37 õppeasutuses üle Eesti.
ESFi ja Eesti riigi rahastatud programm «Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused» näeb kuni 2013. aastani ette erinevaid kursusi 114 miljoni krooni eest.