Loomad annavad midagi kõigile pereliikmetele

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perepoeg Kevin, Jaanika ja Aleks koos kolme koera ja hobusega, kes kõik on pere lemmikloomad.
Perepoeg Kevin, Jaanika ja Aleks koos kolme koera ja hobusega, kes kõik on pere lemmikloomad. Foto: Mihkel Maripuu

Jaanika Kauts (34) kasvatab koos oma elukaaslase Aleksi ja poja Keviniga linnalähedases maakodus Keila-Joal kolme koera, kaht kassi, kolme hobust ja kaht merisiga. Niikaua kui naine ennast mäletab, on tal alati mõni loom olnud. «Mul on vanematega vedanud, sest nad on alati mul õega lubanud koju loomi võtta, olgu need siis koerad, merisead, hamstrid või küülikud. Nüüd on õelgi kaks koerakest kodus.» Hobused hakkasid Jaanikale meeldima pisut hiljem, kui ta Hiiumaa maakodu lähedal tallis abiks käis. Magistrikraadiga ehitusgeoloog on käinud hobumajandust koguni Järvamaa kutsehariduskeskuses õppimas.

«Kui õhtul pärast tööd väsinuna koju tulen ja hobune mulle oma suurte silmadega vastu vaatab, et kas läheme nüüd sõitma või teeme muud lõbusat, siis läheb tuju kohe heaks ja ma ei mõtle, et lähen vaatan parem telekat,» lausub ta. Maal elamise kasuks otsustaski läbi ja lõhki linnatüdruk viie aasta eest just võimaluse pärast seal loomi pidada. Algul oli raske küll, aga kuna tahtmine oli suur, saadi hakkama.

Kautsidel on kõik loomad pereliikmed ja nende eest hoolitsetakse üheskoos. Peagi 13-aastaseks saav perepoeg tuleb koju esimesena, paneb hobustele kaerad likku ja laseb inglise buldogid välja ringkäiku tegema. Vahel tuleb tal talli puhastada. Ema usub, et see õpetab pojale eluks vajalikku kohusetunnet ja töökust. Õues värskes õhus liikumine on parem kui pidev arvuti taga istumine. Kevin on kohustustega harjunud, sest käis juba nelja-aastasena igal hommikul neljandalt korruselt õues koera jalutamas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles