Paljud vallad lähevad koolireformiga oma teed. Läänemaal panevad Lihula gümnaasium ja Kullamaa keskkool leivad ühte kappi, kuid majad ja lapsed jäävad eraldi.
Vallad reformivad koole omasoodu
11. märts 2010, 13:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võib küsida, mis mõte sel on. «Ühes kohas oleks gümnaasium kena küll, aga takistuseks on see, et kumbki koht ei taha oma kohta loovutada,» kurtis Lihula vallavanem Riho Erismaa. Samas märkis ta, et selle piirkonna koolid tuleb kvaliteetsema hariduse nimel siiski liita.
Nimelt soovivad nii Kullamaa kui Lihula moodustada ühise gümnaasiumiastme, mis kannaks nime Lõuna-Läänemaa gümnaasium. Liitmisel võib aga murekoht peituda selles, et gümnaasium jagataks kahe kooli vahel, kuid nende vahe on ligi 30 kilomeetrit. Mõlemas koolis säiliksid ka iseseisvad põhikoolid.
Piire ületav haridus
«Gümnaasiumiharidus on tänapäeval piirideülene ning pole ainult koduvalla küsimus,» põhjendas mõtet Kullamaa vallavanem Jüri Ott. Tema gümnaasiumi vaid ühte majja koondamist otstarbekaks ei pea. Oti sõnul polevat õpetajal keeruline anda täna ajalootund Kullamaal, homme Lihulas.
Kahe kooli vahelise transpordi korraldamisest olevat aga veel liiga vara rääkida. «Täna tuleb meilt kooli õpilasi kolmest-neljast vallast, see pole probleem,» põhjendas Ott.
Seevastu Lihula gümnaasiumi direktor Peep Susi kahe koolimajaga gümnaasiumi ideed pikemas perspektiivis jätkusuutlikuks ei pea. «Lapsi jaguks kahte kooli ehk vaid paariks aastaks ja siis on gümnaasiumi säilimine siin võimalik ainult ühes kohas piisavalt suure klassiga,» rääkis ta. «Loogiline asukoht oleks Lihula, kuna see on piirkonna keskus.»
Kullamaa keskkooli direktori Meelis Välise kinnitusel ei kehti reegel, et kui üks kool kinni panna, siis tulevad sinna õpilased teisest. «Õpilased, kes käivad meil Märjamaa vallast, ei hakkaks Lihulasse sõitma,» selgitas ta.
Riiklik gümnaasium
Põhikoolide ja gümnaasiumide lahkulöömine pole vaid läänemaalaste mõte. Seda otsust pole küll seadusena vastu võetud, kuid koole see ei sega. Nii näitas eeskuju Viljandi, kus tahetakse ühendada linna üldhariduskoolide gümnaasiumiklassid ning luua riigigümnaasium. Samasuguseid mõtteid on mõlgutatud Valga ja Võru kandis.
«Usun, et sel asjal on mõte sees, sest tuleb täita uute õppekavade tingimusi,» leidis Kullamaa koolijuht Välis. «Kui seal on öeldud, et õpilased peavad õppima kolmes suunas, ning meie õpilaste arv langeb kahekümne juurde, siis läheks see liiga kalliks.»
Kullamaa gümnasistid idee vastu pole. «Nii on kindel, et mõlemad koolid jäävad alles,» lausus 10. klassi õpilane Ariina Haug. Tema klassiõde Jolanda Lipu pakkus, et eraldi oleks mõlemad koolid liiga nõrgad. Kumbki ei eelistaks ka üht suurt gümnaasiumi ning väidetavalt on paljud õpilased sellise muutuse poolt.
«Positiivne on see, et valikaineid tuleb juurde,» lisas üheteistkümnendik Ando Ratas. Ta viitas sellele, et näiteks Lihulas õpetatakse süvendatult loodusõpet.
Seda, et nad võiksid oma koolikaaslasi esimest korda näha alles ühisel lõpuaktusel, noored ei peljanud, kuna pigem tekiks võimalusi käia koos ekskursioonidel ja korraldada üritusi. Kullamaa gümnasistid ise Lihula kanti õppima ei tikuks.
Ainult siis, kui seal pakutaks mingisugust väga-väga põnevat ainet.
KOMMENTAAR
Kalle Küttis
haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler
haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler
Koolide avamine, sulgemine ja pidamine on omavalitsuse vääramatu õigus, kohustus ja privileeg. Kui kohalik kogukond nõuab gümnaasiumide jätkamist juhul, kui lapsi pole piisavalt, siis rahvajuhtidel tuleb neid kuulata ja selle järgi käituda. Seepärast oligi ministeeriumil ettepanek vaadelda gümnaasiumivõrgu ümberkorraldamist üle riigi kompleksselt. Teadaolevalt see poliitilist toetust ei leidnud.
Pean seda lahendust (Kullamaa ja Lihula kooli ühendamine – toim) vahevariandiks. Sellist mitme õppekohaga gümnaasiumi mudelit kaalutakse veel mitmes omavalitsuses. Põhimõtteliselt on selline koolikorraldus võimalik. Selle eesmärk on ühene: säilitada mõlemas kohas õpetajate tööhõive ja vältida laste pikki koolisõite. Usun, et mingil ajal jõutakse ühe katuse alla.