Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks selliste seaduste puudumise, mis eristaksid omavalitsustele riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud raha kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud rahast.
Riigikohus: omavalitsuste rahastamise korraldus on põhiseadusega vastuolus
Riigikohtu üldkogu otsuse kohaselt nõuab põhiseadus, et seadustes oleks täpselt kirjeldatud, millised valdadele ja linnadele pandud kohustused on riiklikud kohustused ja millised on kohalikud. Riiklike kohustuste täitmise kulud tuleb katta riigieelarvest.
Seadused peavad eristama riiklike kohustuste täitmiseks ette nähtud raha kohaliku elu küsimuste lahendamiseks mõeldud rahast. Sisuliselt tähendab see seda, et kaht erinevat liiki ülesannete jaoks peavad valdadele ja linnadele olema antud kaks eraldiseisvat rahakotti.
Kuna kehtiv omavalitsuste rahastamise korraldus nendele nõuetele ei vasta, tunnistas riigikohtu üldkogu selle põhiseadusega vastuolus olevaks.
Tulenevalt riigikohtu otsusest peab riigikogu vastu võtma seadused, mis võimaldaksid eristada omavalitsustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast.
Need seadused peavad tagama, et riiklikud kohustused saaksid rahastatud riigieelarvest ja et kohalike ülesannete jaoks oleks omavalitsustel piisavalt raha. Samuti peab riigikogu looma selguse selles, millised seadusega omavalitsustele pandud ülesanded on riiklikud ja millised olemuselt omavalitsuslikud.
Omavalitsused ei pea kulutama kohalike ülesannete jaoks mõeldud raha riiklike kohustuste täitmiseks, leidis riigikohus. Riigieelarve, mis on vastu võetud seaduste alusel, mis nende nõuetega ei arvesta, võib samuti osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigikohtu üldkogu jättis samas otsuses rahuldamata Tallinna linnavolikogu taotluse tunnistada kehtetuks 2009. aasta esimese lisaeelarve seadusega tehtud muudatused tulumaksuseaduses, teeseaduses, töötervishoiu- ja tööohutuse seaduses, valla- ja linnaeelarve seaduses ja kahes valitsuse määruses.
Omavalitusüksustele eraldatava tulumaksuosa vähendamise puhul jäeti taotlus rahuldamata osaliselt põhjusel, et tulenevalt kogu rahastamiskorralduse põhiseadusvastasusest ei olnud selle põhiseaduspärasuse kontrollimine eraldivõetuna võimalik.
Tegemist on riigikohtu üldkogu kui Eesti kõrgeima õigustmõistva organi viiekümnenda ja senini mahukaima otsusega.