R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tammsaare teosed võib varsti vabalt internetti riputada

Madis Filippov
, reporter
Tammsaare teosed võib varsti vabalt internetti riputada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kasutatud raamatud.
Kasutatud raamatud. Foto: Mihkel Maripuu

Seitsekümmend aastat autori surmast tähendab tema autoriõiguste vabakslaskmist. Nii leiab internetist juba jaanuarist tasuta Freudi raamatuid ja järgmisel aastal ka Tammsaare loomingut.



Järgmise aasta esimesest päevast võib vabalt võtta mõne A. H. Tammsaare teose ning selle näiteks internetti üles riputada. Kooli kohustusliku kirjanduse hankimiseks ei peaks sel juhul raamatukokku nägugi näitama.



«Kui autori varaliste õiguste kaitsetähtaeg saab läbi, võivad kõik nende teoseid luba küsimata ja tasuta kasutada,» rääkis heliloojaid ja kujutava kunsti autoreid esindava Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor Kalev Rattus. Autoriõigused avanevad autori 70. surma-aastapäevale järgnevast 1. jaanuarist.



Kvaliteet võib kannatada

Kuna niisugune autoriõiguste vabakslaskmine kehtib kogu Euroopa Liidus ja ka Venemaal, on see toonud mitmed välismaised teosed internetti, kus need on tasuta kättesaadavad.



Näiteks psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud suri 1939. aastal ning tema teoste varalised õigused lasti vabaks tänavu 1. jaanuarist. Nii on leheküljel wikisource.org muu hulgas üleval mitmed ingliskeelsed tekstid, nagu 1920. aastal avaldatud «Unenägude psühholoogia» ning varasem teos «Tootem ja tabu».



Samamoodi on mitmes keeles saadaval ühe tuntuma tšehhi kirjaniku Karel Čapeki teosed. Tuleval aastal avanevad ka vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi autoriõigused.



«Ma olen täiesti kindel, et Tammsaare digitaliseeritakse niikuinii ära,» sõnas Rattus. «See pole kaugeltki ainult Eesti protsess, vaid paljud raamatukogud Lääne-Euroopas digitaliseerivad oma teoseid. Eriti neid, mis on kaitsmata – ja seda tehakse massiliselt.»



Seejuures ei pea vaeva nägema mahukate teoste ümbertrükkimisega, vaid võib raamatu ette võtta ja arvutisse skaneerida. «Seda võib teha, sest see on reprodutseerimise õigus ehk teosest koopia tegemine ükskõik mis formaadis,» selgitas Rattus.



Rattus rääkis siiski, et kui kirjastus peaks andma esimest korda välja mingi kirjandusteose, mille kaitsetähtaeg on juba möödas, siis tekivad tal omakorda õigused 25 aastaks. «Aga Tammsaare puhul pole see teema, sest ma ei usu, et keegi leiaks mõne tema teose, mida pole varem välja antud,» rääkis ta.



Rattus nentis, et autori isiklikke õigusi, nagu nimi, au ja väärikus, kaitstakse siiski tähtajatult. «Keegi ei saa võtta Tammsaare «Tõde ja õigust» ja kirjutada sinna oma nime peale,» rääkis ta. Ka ei tohi autori teksti muuta.



Kirjastuse Pegasus kirjastaja René Tendermanni sõnul võib raamatute internetti paiskamisel kannatada kvaliteet, st keegi ei vastuta, kui teosest on mõni leht vahelt puudu.



Tammsaare autoriõiguste vabakslaskmine polevat tema sõnul just asi, mida pikisilmi oodata ning Tendermann kahtleb, et keegi järgmisest aastast seetõttu kirjanikku rohkem avaldama hakkaks.



«Autoritasu ei määra raamatu väljaandmist,» sõnas ta. See tasu jäävat Eesti autori puhul tavaliselt 15 protsendi juurde. Tendermanni väitel on õiguste kadumisel miinuseks, et mitu kirjastust võivad korraga välja anda ühe raamatu.



Kasinad hüvitised


Seejuures pole näiteks laenutus- ja reprograafiahüvitised Eesti tuntuima rahvakirjaniku autoriõiguste omajale kuigi kopsakad. Tammsaare eest maksti 2008. aastal laenutushüvitist 3821 krooni ning 2007. aastal reprograafiahüvitist 8809 krooni.



Eesti Rahvusraamatukogu digiteerimisosakonna juhataja Signe Tõnisson märkis, et õiguste avamine on tähtis, kuna nemad ühtegi autoriõiguse all olevat teost lugejatele ei ava. Tema Tammsaare digitaliseerimist tulevikus küll ei välista, kuid praegu seda plaani ei ole.



Tõnissoni sõnul on seni ilukirjanduse digitaliseerimisel rahvusraamatukogus valik tehtud populaarsuse järgi, et paberväljaanne paremini säiliks. «Kes soovib, võib kodulehe kaudu tellida digikoopia,» lausus ta.



Autoriõigused


Autoriõigused avanesid 2009


•    Jakob Liiv, luuletaja ja proosakirjanik, suri 17. jaanuaril 1938



•    Karel Čapek, tšehhi kirjanik, suri 25. detsembril 1938



•    Edmund Husserl, fenomenoloogilise filosoofia rajaja, suri 26. aprillil 1938



Autoriõigused avanesid 2010


•    Evald Aav, helilooja ja koorijuht, suri 21. märtsil 1939



•    Sigmund Freud, psühhoanalüüsi teooria rajaja, suri 23. septembril 1939



Autoriõigused avanevad 2011


•    Anton Hansen Tammsaare, kirjanik, suri 1. märtsil 1940



•    Nikolai Voldemar Triik, maalikunstnik, suri 12. augustil 1940



•    Mihhail Bulgakov, vene kirjanik, suri 10. märtsil 1940



Autoriõigused avanevad 2012


•    Miina Härma, helilooja, koorijuht, organist, suri 16. novembril 1941



•    Jüri Parijõgi, noorsookirjanik, suri 9. juulil 1941



•    Julius Oengo (J. Oro), luuletaja ja lastekirjanik, suri 25. augustil 1941



•    Virginia Woolf, briti kirjanik, suri 28. märtsil 1941



Autoriõigused avanevad 2013


•    Enn Kippel, kirjanik, suri 15. veebruaril 1942



•    Ants Laikmaa, maalikunstnik, suri 19. novembril 1942



•    Richard Janno, kirjanik, suri 29. detsembril 1942

Märksõnad
Tagasi üles